Kolmanda kvartali majanduskasvu aeglustumine oli täiesti ootuspärane, ootus oli vahemikku 0-1%, kommenteeris SEB majandusanalüütik Ruta Arumäe täna avaldatud SKP numbreid.
"Peamiselt oli aeglustumine tingitud ekspordi märgatavast langusest kolmandas kvartalis, mis kaupade osas oli 10% ja koos teenustega reaalhindades 3%," selgitas ta. "Sellega seoses kahanes ka töötleva tööstuse panus majanduskasvu. Siiski, ekspordi langusele vaatamata jäi töötleva tööstuse toodangu lisandväärtus eelmise aastaga samale tasemele," lisas Arumäe.
SEB analüütiku sõnul oli ootuspäraselt üks majanduskasvu peamisi pidurdajaid jätkuvalt ka ehitussektor, mis seekord juhtis kahanejate edetabelit. "Veondusel ja laondusel ilmselt siis läks kolmandas kvartalis veidi paremini kui aasta esimeses pooles," märkis Arumäe.
Peamine majanduse kasvuvedur oli jätkuvalt jaekaubandus, millel on säilinud väga stabiilne kasv, lisas ta.
Artikkel jätkub pärast reklaami
"Positiivse poole pealt, võrreldes eelmise kvartaliga, pöördus majandus taas kasvule, pärast kahte kvartalit kestnud langust. Eeldatavalt jätkub kasv ka neljandas kvartalis ning ka aastakasvus näeme paranemist. Aasta majanduskasvu prognoos kokku on jätkuvalt 1,3%," ütles Arumäe.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Eelmise aasta septembriga võrreldes vähenes nii eksport kui ka import neljandat kuud järjest.
Täna avalikustab statistikaamet esialgse hinnangu Eesti kolmanda kvartali majanduskasvule. Ühelt poolt oodatakse SKP kohta käivaid numbreid nagu kaugushüppevõistlusel äratõukepaku uurimist, et kas saame oodatud tulemuse kirja või mitte. Teisalt on aga selge, et konkreetsetele numbritele vaatamata läheb majandus edasi ning üksiknäitajate kõrval on olulisemgi suundumus.
Eesti Panga teatel ohustab meie majanduskasvu lisaks nõrgale väliskeskkonnale ka palgasurve.
Statistikaameti esialgsel hinnangul kasvas Eesti majandus III kvartalis 0,4% aastases võrdluses ja 0,4% eelmise kvartaliga võrreldes (hooajaliselt tasandatud andmed).
Viimased aastad on Eesti põllumajandust korralikult proovile pannud. Koroonapandeemia, sõda Ukrainas, väetiste ja energia hinnahüpped ning mitu järjestikust keerulist kasvuaastat on sundinud põllumehi vaatama kriitilise pilguga üle nii oma kulud kui ka investeeringud. Kui varem võis ostuotsuste tegemisel määravaks saada harjumus või pikaajaline koostöösuhe, siis täna kaalutakse iga euro kasutamist palju põhjalikumalt.