Eesti Panga teatel ohustab meie majanduskasvu lisaks nõrgale väliskeskkonnale ka palgasurve.
Statistikaameti kiirhinnangu kohaselt kasvas majandus kolmandas kvartalis nii aasta- kui ka kvartalivõrdluses 0,4%, mis tähendab, et majandus pöördus pärast kaht järjestikust languskvartalit kasvule.
Peamine majanduskasvu piirav tegur on Eesti Panga ökonomisti Kaspar Oja sõnul jätkuvalt nõrk väliskeskkond. "Hoolimata euroala majanduse järk-järgulisest paranemisest on viimastel kuudel Eesti peamiste kaubanduspartnerite selle aasta impordi prognoose võrreldes kevadega alandatud. Konjunktuuriinstituudi küsitluse järgi arvas kolmanda kvartali alguses ligi kaks kolmandikku tööstusettevõtetest, et peamine tootmist piirav tegur ongi nõudlus," märkis ta.
Kuigi Eesti eksport vähenes kolmandas kvartalis tempokalt, on selle mõju Eesti ettevõtete lisandväärtusele Oja sõnul väiksema ulatusega. "Eksport on vähenenud enim madala lisandväärtusega kauba seas: ekspordi langus peegeldub ka impordi vähenemises," kinnitas ta pressiteates.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Nõrka väliskeskkonda tasakaalustab majapidamiste tarbimise kasv, mis on saanud hoogu tööpuuduse vähenemisest ning palgakasvust. "Kiire palgakasvu varjupooleks on aga tootmise kallinemine, mis piirab eksportiva sektori arengut. Tootlikkusest kiirema palgatõusu tõttu suurenes ühe toodanguühiku tootmiseks vajaliku tööjõu kulu esimesel poolaastal keskmiselt ligi 7%, kuid Euroopa Liidus keskmiselt 1,3%," sõnas keskpanga ökonomist.
Samaaegselt tempoka tarbimise kasvuga investeeringud kahanesid, millel on Oja sõnul mitu põhjust. "Välisnõudluse aeglane taastumine pärsib investeeringuid, kuna tööstusettevõtete tootmisvõimsused on tavapärasest vähem rakendatud ning vajadus investeeringute järele on seetõttu väiksem. Investeerimist mõjutab ka palgasurve, mistõttu on ehitusinvesteeringud kallinenud märgatavalt. Kolmandaks põhjuseks on ühekordsete energiaefektiivsusega seotud investeerimisprojektide lõppemine," selgitas ta.
Hoolimata majanduskasvu ajutisest aeglustumisest ning oodatust nõrgemast väliskeskkonnast pole ootus maailmamajanduse edasise taastumise suhtes Eesti Panga teatel kuigi palju muutunud. USA ja euroala majanduse elavnemine peaks aitama järk-järgult kiirendada ka Eesti välisnõudluse kasvu ning majanduskasvu, kinnitas Oja.
Eesti Pank avaldab uue majanduskasvu prognoosi 12. detsembril.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Ehituse tegevusala, mis oli eelmisel aastal üks peamisi majanduskasvu vedaja, näitas sarnaselt tänavuse kahe esimese kvartaliga langustrendi.
Täna avalikustab statistikaamet esialgse hinnangu Eesti kolmanda kvartali majanduskasvule. Ühelt poolt oodatakse SKP kohta käivaid numbreid nagu kaugushüppevõistlusel äratõukepaku uurimist, et kas saame oodatud tulemuse kirja või mitte. Teisalt on aga selge, et konkreetsetele numbritele vaatamata läheb majandus edasi ning üksiknäitajate kõrval on olulisemgi suundumus.
Statistikaameti esialgsel hinnangul kasvas Eesti majandus III kvartalis 0,4% aastases võrdluses ja 0,4% eelmise kvartaliga võrreldes (hooajaliselt tasandatud andmed).
Alexela kolmanda kvartali tulemustest selgub, et bensiini- ja diislikütuse müük väheneb, kuid kaubandussegment kerkib turu keskmisest jõudsamalt.
Viimased aastad on Eesti põllumajandust korralikult proovile pannud. Koroonapandeemia, sõda Ukrainas, väetiste ja energia hinnahüpped ning mitu järjestikust keerulist kasvuaastat on sundinud põllumehi vaatama kriitilise pilguga üle nii oma kulud kui ka investeeringud. Kui varem võis ostuotsuste tegemisel määravaks saada harjumus või pikaajaline koostöösuhe, siis täna kaalutakse iga euro kasutamist palju põhjalikumalt.