• OMX Baltic0,07%308,36
  • OMX Riga0,00%900,07
  • OMX Tallinn0,19%2 102,56
  • OMX Vilnius0,15%1 452,65
  • S&P 500−1,44%7 365,46
  • DOW 30−0,09%51 666,84
  • Nasdaq −2,21%25 587,04
  • FTSE 100−0,09%10 428,85
  • Nikkei 225−0,24%69 621,82
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%84,7
  • OMX Baltic0,07%308,36
  • OMX Riga0,00%900,07
  • OMX Tallinn0,19%2 102,56
  • OMX Vilnius0,15%1 452,65
  • S&P 500−1,44%7 365,46
  • DOW 30−0,09%51 666,84
  • Nasdaq −2,21%25 587,04
  • FTSE 100−0,09%10 428,85
  • Nikkei 225−0,24%69 621,82
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%84,7
Eelmise aasta septembriga võrreldes vähenes nii eksport kui ka import neljandat kuud järjest.
Võrreldes eelmise aasta septembriga vähenes tänavu septembris kaupade eksport jooksevhindades 8% ja import 2%, teatab statistikaamet. Tänavu üheksa kuuga kahanes eksport eelmise aasta sama ajaga võrreldes 1%.
Septembris eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 1,03 miljardi euro väärtuses ja imporditi Eestisse 1,14 miljardi euro eest. Võrreldes eelmise aasta septembriga vähenes eksport 94 miljoni ning import 21 miljoni euro võrra. Et eksport vähenes oluliselt rohkem kui import, siis suurenes septembris ka kaubavahetuse puudujääk 109 miljoni euroni.
Ekspordi sihtriikide seas oli esikohal Soome (16% Eesti koguekspordist), järgnesid Rootsi (15%) ja Venemaa (12%). Koguekspordi kaheksaprotsendilist vähenemist võrreldes 2012. aasta septembriga mõjutas peamiselt väljaveo vähenemine USA-sse (langus 63% ehk 47 miljonit eurot) ning Rootsi (langus 14% ehk 26 miljonit eurot). Ekspordi vähenemine USA-sse oli peamiselt mõjutatud mineraalsete kütuste ning elektriseadmete väljaveo vähenemisest. Eksport Rootsi vähenes peamiselt elektriseadmete väljaveo vähenemise tõttu. Eksport Lätti suurenes 22%.
Kõige rohkem imporditi kaupu Soomest (14% Eesti koguimpordist), Saksamaalt ja Rootsist ja (mõlemast 10%). Enim mõjutas impordi kaheprotsendilist langust aastatagusega võrreldes sisseveo vähenemine Hollandist ja Soomest (langus vastavalt 47% ja 8%). Sissevedu Hollandist vähenes eelkõige orgaaniliste kemikaalide ning Soomest mineraalsete kütuste sisseveo vähenemise tõttu. Samal ajal kaupade import Poolast suurenes 44% raudteeveeremi sisseveo suurenemise tõttu.
Eestist eksporditi enim elektriseadmeid (18% Eesti koguekspordist), põllumajandussaadusi ja toidukaupu (11%) ning mineraalseid kütuseid (sh elektrienergia, bensiin, põlevkiviõli) (10%). Eksport vähenes eelmise aasta septembriga võrreldes peamiselt mineraalsete kütuste ning elektriseadmete väljaveo vähenemise tõttu (langus vastavalt 48% ja 20%). Samas suurenes oluliselt puidu ja puittoodete ning tekstiili ja tekstiiltoodete väljavedu (kasv vastavalt 25% ja 32%).
Septembris imporditi Eestisse kõige rohkem elektriseadmeid (18% Eesti koguimpordist), põllumajandussaadusi ja toidukaupu (11%) ning mineraalseid kütuseid (11%). Eesti koguimpordi vähenemist võrreldes 2012. aasta septembriga mõjutas peamiselt mineraalsete kütuste sisseveo vähenemine (34%). Samas suurenes aga transpordivahendite ning tekstiili ja tekstiiltoodete sissevedu (kasv vastavalt 27 ja 22%).
Võrreldes augustiga suurenes septembris eksport 2% ning import 4%. Ekspordi kuist kasvu mõjutas enim teravilja, laevade ja ujuvkonstruktsioonide väljaveo suurenemine.
Tänavu üheksa kuu arvestuses jäi Eesti kaubavahetus samale tasemele võrreldes eelmise aasta sama perioodiga — eksport küll kahanes 1% ja import 0,3%, aga samal ajavahemikul langesid ka ekspordi- ja impordihinnad (vastavalt 1% ja 2%).
Eurostati andmetel tõusis septembris ettevõtjate kindlustunnet peegeldav majandususaldusindeks Eestis ja Saksamaal, langes aga Soomes ja Rootsis. Oktoobris sama näitaja nii Eestis kui ka peamistes ekspordi sihtriikides tõusis.

Seotud lood

Uudised
  • 11.11.13, 12:54
Arumäe: ootuspärane aeglustunud kasv
Kolmanda kvartali majanduskasvu aeglustumine oli täiesti ootuspärane, ootus oli vahemikku 0-1%, kommenteeris SEB majandusanalüütik Ruta Arumäe täna avaldatud SKP numbreid.
  • ST
Sisuturundus
  • 12.06.26, 12:17
Nõukogude reostusest Põhjamaade jätkusuutlikkuseni: kuidas keskkonnaaktivism kujundas Eesti iseseisvust
Eesti tee iseseisvuse taastamiseni oli tihedalt seotud keskkonnaalaste protestidega, millest algas ka keskkonna-alane koostöö Põhjamaade naabritega.

Liitu kirjaga

Telli uudiskiri

Hetkel kuum

Kontaktid

Liitu uudiskirjaga 1

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1

Rikaste TOP 500

1
Kristo Käärmann
1 699 200 000
2
Markus Villig
1 248 400 000
3
Taavet Hinrikus
1 138 400 000
4
Raul Kirjanen
637 100 000
5
Margus Linnamäe
590 600 000

Liitu uudiskirjaga 2

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2

Podcastid

Kaubanduse Aastakongress 2024

Kaubanduse Aastakongress 2024

Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.

  • Toimumiskoht:
    T1 Tallinn Venue
  • PRO

Eesti ettevõtete tervis

77.7%
12.7%
9.6%
Krediidihinnang

Ettevõtete tervis

(Hea, rahuldava ja halva krediidihinnanguga ettevõtete arv)
Toetajad
  • A.Tammel
  • Alltech
  • Baltic Agro

Kontaktid

Tagasi Äripäeva esilehele