- OMX Baltic0,04%314,57
- OMX Riga−0,29%942,05
- OMX Tallinn−0,02%2 147,37
- OMX Vilnius0,14%1 508,78
- S&P 5000,43%7 674,37
- DOW 300,98%53 277,01
- Nasdaq 0,43%26 180,46
- FTSE 1000,64%10 816,56
- Nikkei 225−0,3%66 016,36
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%96,64
- OMX Baltic0,04%314,57
- OMX Riga−0,29%942,05
- OMX Tallinn−0,02%2 147,37
- OMX Vilnius0,14%1 508,78
- S&P 5000,43%7 674,37
- DOW 300,98%53 277,01
- Nasdaq 0,43%26 180,46
- FTSE 1000,64%10 816,56
- Nikkei 225−0,3%66 016,36
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%96,64
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Merkel: Euroopa Komisjon ei vaja võimu juurde
"Ma ei näe lähematel aastatel vajadust loovutada komisjonile Brüsselis täiendavat võimu," ütles Merkel intervjuus väljaandele Der Spiegel, lisades, et on ühel meelele Prantsusmaa presidendi Francois Hollande'iga, et hoopis liikmesriigid peavad majandusküsimustes rohkem kostööd teevad.
"Peame silmas näiteks tööturu ja pensionisüsteemi reformi, kuid samuti maksu- ja sotsiaalpoliitikat. Majanduspoliitika koordineerimine Euroopas on liiga nõrk. Seda tuleb tugevdada ja see on midagi muud kui Brüsselile volituste juurde andmine," tsiteeris Merkelit agentuur Reuters.
Suurema osa läinud aastast, mil euroala võlakriis alles akuutne oli, rääkis Merkel vajadusest liikuda edasi fiskaal- ja poliitilise liidu suunas.
Näiteks mullu oktoobris Bundestagis peetud kõnes kutsus ta üles sammu võrra edasi astuma ning andma finantsdistsipliini kindlustamiseks Euroopa Komisjonile volitused reaalselt riikide eelarveprotsessi sekkuda. Merkel toetas ka Saksamaa rahandusministri Wolfgang Schäuble toonast ettepanekut luua suurte volitustega Euroopa ühisraha voliniku amet.
Meelemuutuse taga võib olla nii kriisi leevenemine pärast Euroopa Keskpanga jõulisi avaldusi, sisepoliitilised kaalutlused enne sügisel toimuvaid valimisi, kus euroskeptiline partei lööb Merkeli konservatiividelt valijaid üle, kui ka laiem kompromiss Prantsusmaa presidendi Francois Hollande'iga, kellega Merkel läinud nädalal kohtus.
Erinevalt Saksamaast, mis on pooldanud föderaalset korraldust, on Prantsusmaa alati eelistanud Euroopa Liidus riikidevahelist koostööd. Võibolla sai Merkel järeleandmise eest Hollande'ilt vastu lubaduse jätkata Prantsusmaa raskustes majanduse reformimist. Reformide vajadust rõhutas Merkel ka Hollande'iga toimunud ühisel pressikonverentsil. Hollande teatavasti deklareeris, et Euroopa Komisjon Prantsusmaale reformitempot ei dikteeri.
Prantsusmaa ja Saksmaa visandasid oma kohtumisel ühise nägemuse euroala tulevikust, mis muuhulgas näeb ette Euroopale veel ühe presidendiameti loomist eurogrupi alalise presidendi näol. Seda Prantsusmaa-Saksamaa visiooni hakkavad ELi valitsusjuhid juunikuisel tippkohtumisel arutama.
Seotud lood
Täna Euroopa Liidu tuleviku üle väidelnud Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves ja vandeadvokaat Jüri Raidla olid ühte meelt, et Euroopa Liidust föderatsiooni kujunemine oleks Eesti jaoks parem tulevikuväljavaade kui konföderatsioon ehk riikidevaheline koostöö, kus väikeriikide huvid on vähem kaitstud.
Kriis eurotsoonis ja oht selle kordumiseks on pannud Brüsseli tõsiselt tegutsema. Ehkki seda sõna üritatakse vältida, on plaanitavate muutuste sisu riigiõiguslikus mõttes föderaliseerumine.
LHV makroanalüütik Triinu Tapver ja Arenguseire Keskuse ekspert Olavi Miller arutavad saates, kas kaitsetööstus, andmekeskused, IT, kinnisvara või hoopis miski muu veab Eestit järgmised 30 aastat.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
2
4
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Tavidi käive kasvas 93%, 1,56 miljardi euroni
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele