- OMX Baltic−0,06%314,55
- OMX Riga0,5%948,72
- OMX Tallinn−0,26%2 144,84
- OMX Vilnius0,05%1 507,35
- S&P 5000,32%7 677,28
- DOW 300,3%53 577,4
- Nasdaq 0,66%26 151,3
- FTSE 1000,29%10 886,16
- Nikkei 2250,66%66 293,62
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%97,57
- OMX Baltic−0,06%314,55
- OMX Riga0,5%948,72
- OMX Tallinn−0,26%2 144,84
- OMX Vilnius0,05%1 507,35
- S&P 5000,32%7 677,28
- DOW 300,3%53 577,4
- Nasdaq 0,66%26 151,3
- FTSE 1000,29%10 886,16
- Nikkei 2250,66%66 293,62
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%97,57
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Ansip: ELi eelarvekärped puudutagu kärbete nõudjaid
Peaminister Andrus Ansip osales teisipäeval Brüsselis ühtekuuluvuspoliitika sõprade kohtumisel, et enne ELi järgmise seitsme aasta eelarvele keskenduvat Ülemkogu tuleval nädalal veelkord oma seisukohti rõhutada.
„Meie seisukoht on selge –ühtekuuluvuspoliitika on hädavajalik majanduskasvu ja töökohtade loomiseks investeeringute kaudu,“ ütles Ansip, vahendas Brüsselist valitsuse kommunikatsioonibüroo.
Ansip märkis, et ehkki Eesti kuulub nende riikide hulka, kes ei toeta komisjoni poolt pakutud eelarve mahu vähendamist, tuleb pikaajalise finantsraamistiku vastuvõtmise huvides teha kompromisse.
„Kui kärped osutuvad möödapääsmatuks, peaks need olema esmajoones seotud nende riikidega, kes neid kärpeid kõige enam nõuavad,“ ütles ta. „Ühtekuuluvuspoliitikas tähendab see esmajoones toetuste vähendamist enim arenenud piirkondadele ning rikastele riikidele.“
Peaministri sõnul peavad kärped vähemarenenud piirkondadele ning liikmesriikidele olema minimaalsed. Ta kutsus ka üles kaitsma piiriüleste transpordiprojektide elluviimiseks mõeldud ülekannet Ühtekuuluvusfondist Euroopa Ühenduse rahastusse.
„Kärpides Euroopa Ühendamise rahastusse üle kantavaid vahendeid ei suurene sellest Ühtekuuluvusfondi maht,“ osutas Ansip. „Küll aga tähendab see vähem vahendeid 50 aastat teineteisest lahus olnud Ida- ja Lääne-Euroopa taasliitmiseks.“
Selle aasta kolmandal ühtekuuluvuspoliitika sõprade kohtumisel olid kaasatud ka sotsiaalpartnerite katusorganisatsioonid, kes kinnitasid oma toetust ühtekuuluvuspoliitikale. Nagu varasematelgi kohtumistel, osalesid ka seekord Euroopa Komisjoni president José Manuel Barroso ja Euroopa Parlamendi president Martin Schulz.
Ühtekuuluvuspoliitika tähistab investeerimispoliitikat Euroopa tasandil, mille kaudu toetatakse sadu tuhandeid projekte kogu Euroopas. Investeeringute eesmärk on eri regioonide arengutasemete ühtlustamine ning siseturu lõimimine. Ühtekuuluvuspoliitika on peamine Euroopa Liidu tasandi instrument riikide konkurentsivõime kasvatamiseks, taristuinvesteeringuteks ja tootlikkuse tõstmiseks. Eelarveperioodi 2007-2013 Eestile eraldatud struktuurivahendite maht on 3,4 miljardit eurot.
Kohtumisega valmistati ette erakorralise Ülemkogu istungit, mis algab 22. novembril ja mille eesmärgiks on kokku leppida Euroopa Liidu pika-ajalises eelarves aastateks 2014-2020.
Peaminister kohtus ka Euroopa Parlamendi suurima, konservatiivide fraktsiooni juhi Joseph Dauli ning Euroopa Parlamendi eelarvekomisjoni esimehe Alain Lamassoure´iga.
Kuna Euroopa parlamendil on seekordsetel eelarveläbirääkimistel sisuline otsustusõigus, on kontaktid parlamendijuhtidega tähtsad.
Kohtumistel selgitas Ansip Eesti ja Balti riikide taotlusi eelarveläbirääkimistel ja sai neile toetuse, eriti just põllumajanduse otsetoetuste osas. Eesti ja Euroopa parlamendi seisukohad eelarveraamistiku üle langevad suures osas kokku.
Ühtekuuluvuspoliitika sõprade grupp ühendab 14 Euroopa Liidu liikmesriiki, kes kaitsevad pika-ajalises eelarves vähem arenenud piirkondade arengut toetavaid investeeringuid.
Autor: 1321-aripaev
Seotud lood
Euroopa Liit on hakanud ELi seitsmeaastase eelarveraamistiku üht varianti koostama ilma Suurbritanniata, kuna ametnikel on väga suured raskused brittide nõudmiste sobitamisega teiste riikide nõudmistega, kirjutab Financial Times.
Tuleval nädalal Euroopa Liidu järgmise seitsme aasta eelarvet arutava Ülemkogu eel ütles rahandusminister Jürgen Ligi, et Eesti jätkab läbirääkimisi positsioonilt, et Balti riikide taotletud erandid on põhjendatud.
Vaesematele ELi riikidele mõeldud ühtekuuluvusfondi vahendid on kujunemas suurimaks kärpekohaks ELi järgmise seitsme aasta eelarves.
Reedel kogunesid Bratislavas nende Euroopa Liidu riikide peaministrid, kes nimetavad end ühtekuuluvuspoliitika sõpradeks, et ühiselt üle rõhutada, et sellel real ei tohiks toetuste maht Euroopa Liidu järgmises seitsme aasta eelarveraamistikus väheneda.
Kaasaegne ärireiside korraldus peab olema kiire, mugav ja paindlik. Töötaja soovib tavapärase lennu ja hotelli broneerida võimalikult lihtsalt, ettevõte aga vajab ülevaadet reisikuludest, selget reisipoliitikat ning kindlust, et reisija saab vajadusel kiiresti abi. Lihtsa ärireisi saab töötaja ise broneerida, kuid keerulisema marsruudi, viimase hetke muudatuse või ootamatu olukorra puhul muutub oluliseks professionaalne reisiabi.
Hetkel kuum
Enimloetud
2
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele