- OMX Baltic0,05%314,73
- OMX Riga0,21%944,03
- OMX Tallinn0,14%2 150,32
- OMX Vilnius−0,15%1 506,58
- S&P 500−0,28%7 652,86
- DOW 300,26%53 417,16
- Nasdaq −0,76%25 980,19
- FTSE 1000,35%10 854,32
- Nikkei 2250,42%65 805,34
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%97,52
- OMX Baltic0,05%314,73
- OMX Riga0,21%944,03
- OMX Tallinn0,14%2 150,32
- OMX Vilnius−0,15%1 506,58
- S&P 500−0,28%7 652,86
- DOW 300,26%53 417,16
- Nasdaq −0,76%25 980,19
- FTSE 1000,35%10 854,32
- Nikkei 2250,42%65 805,34
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%97,52
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eesti tõrjub eurotoetuste kärpesurvet
"Komisjoni poolt pakutud tasemest allapoole ei tohiks enam minna,” ütles kohtumisel peaminister Andrus Ansip.
Peaministri sõnul ei ole ühtekuuluvuspoliitika sõpradele vastuvõetav eesistuja pakutud võimalus seada üldine lagi madalam kui 2,5% sisemajanduse kogutoodangust, vahendas Bratislavast valitsuse kommunikatsioonibüroo.
Eesti teatavasti – kui üks jõudsamaid eurorahade kasutajaid, taotleb Balti riikidele üldse selle ülempiiri osas erandit. (Riigikantselei andmeil annaks protsendimäära tõstmine 0,1 võrra Eestile 2011. a hindades juurde ca 130 miljonit eurot).
Nn ühtekuuluvuspoliitika sõpradele, kelle hulka kuuluvad lisaks ELi liikmetele Ida-Euroopast ka Portugal, Kreeka, Hispaania, Malta ja Küpros, vastanduvad nn mõistlikuma kulutamise sõbrad ehk riigid, kes ELi eelarvesse rohkem sisse maksavad kui sealt vastu saavad. Argumendiga, et kui Euroopa riigid ümberringi kärbivad, tuleb kokku hoida ka Euroopa Liidu eelarves, taotlevad nad ca 100 miljardi maha lõikamist Euroopa Komisjoni esitatud ettepanekus (kokku oleks ELi eelarve seitsme aasta peale ca üks miljard eurot ehk 1% ELi SKPst).
Euroopa Komisjoni president Jose Manuel Barroso möönis Bratislavas, et ees on rasked vaidlused, kuid rõhutas, et praegu, kui eelarveid koomale tõmmatakse, pole kindlasti õige aeg vaesemate piirkondade järeleaitamiseks kavandatud summasid kärpida. Need rahad moodustavad paljudes riikides väga olulise osa avaliku sektori investeeringutest, ehkki nende kasutamisel on olnud omajagu probleeme.
„Euroopa eelarve on kõige olulisem instrument mis meil Euroopa tasandil on kasvu kiirendamiseks suunatud investeeringuteks,“ ütles Barroso, juhtides tähelepanu, et toetusraha ei lähe sugugi vaid toetusi saavatele riikidele. Töid teostavad (näiteks teedeehitus) või selle raha eest ostetavaid kaupu tarnivad firmad on tihti jõukamate riikide firmad. Samuti on kasu nendest investeeringutest laiem kui konkreetse riigi kasu.
Peaminister Ansip rõhutas ka kui oluline on toetada 10 miljardi euro ülekandmist ühtekuuluvusfondi vahendite Euroopa ühendamise rahastusse, et tagada ühiste konkurentsivõimeliste infrastruktuuriprojektide, näiteks Rail Balticu teostamine.
ELi järgmisest eelarveraamistikust läheb suurem osa jätkuvalt põllumajandustoetusteks, kuid nende osakaal kogumahus kahaneks Euroopa Komisjoni ettepaneku järgi 41 protsendilt 37%-le. Ühtekuuluvusfondid moodustaksid 36%, mis teeb kokku 376 miljardit eurot, vahendas agentuur Reuters.
Novembri lõpus toimub ELi valitsusjuhtide erakorraline Ülemkogu, et üritada veel enne selle aasta lõppu 2014-2020. a eelarveraamistikus kokkuleppele jõuda.
Seotud lood
Suurbritannia tahab Euroopa Liidu järgmise seitsme aasta eelarveraamistikus muuta struktuuritoetuste ja ühtekuuluvuspoliitika rahade jaotamise põhimõtteid, kirjutas nädalavahetusel Sunday Telegraph.
87 protsenti Eesti elanikest on kursis sellega, et Eesti saab Euroopa Liidust toetust ning suur osa hindab selle mõju Eesti majandusele positiivseks, selgus Faktum & Ariko augustis läbiviidud uuringust.
Peaminister Andrus Ansip osales teisipäeval Brüsselis ühtekuuluvuspoliitika sõprade kohtumisel, et enne ELi järgmise seitsme aasta eelarvele keskenduvat Ülemkogu tuleval nädalal veelkord oma seisukohti rõhutada.
Euroopa Liidu struktuuritoetused peavad olema paremini fokusseeritud konkreetsete pikaajaliste arenguimpulsside andmiseks, mitte ühtlaselt jagatud, ütles rahandusminister Jürgen Ligi.
Tugevad vihmasajud toovad aina sagedamini kaasa olukordi, kus linnatänavad muutuvad minutitega jõgedeks, ristmikud seisavad vee all ning sademevesi koormab üle kogu taristu. Üleujutusi seostatakse enamasti erakordsete ilmaoludega, ent probleemi tegelik põhjus peitub linnade ülesehituses: järjest rohkem rajatakse kõvakattega pindu, kuid sademevee juhtimise süsteemid on ehitatud aastakümneid tagasi teistsuguseid tingimusi arvestades.
Hetkel kuum
Enimloetud
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele