- OMX Baltic−0,06%314,55
- OMX Riga0,5%948,72
- OMX Tallinn−0,26%2 144,84
- OMX Vilnius0,05%1 507,35
- S&P 5000,32%7 677,28
- DOW 300,3%53 577,4
- Nasdaq 0,66%26 151,3
- FTSE 1000,29%10 886,16
- Nikkei 2250,5%65 856,43
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%97,73
- OMX Baltic−0,06%314,55
- OMX Riga0,5%948,72
- OMX Tallinn−0,26%2 144,84
- OMX Vilnius0,05%1 507,35
- S&P 5000,32%7 677,28
- DOW 300,3%53 577,4
- Nasdaq 0,66%26 151,3
- FTSE 1000,29%10 886,16
- Nikkei 2250,5%65 856,43
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%97,73
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eesti võib EList vähem raha saada
Selles on eesistujariik Küpros ühtekuuluvuspoliitika vahendeid Euroopa Komisjoni algse ettepanekuga võrreldes 14% võrra vähemaks võtnud.
Seda põhjusel, et mitmed ELi eelarvesse suuri sissemakseid tegevad riigid, kes ise vähem vastu saavad, nõuavad ELi üldise eelarvemahu kärpimist vähemalt 100 miljardi euro võrra. Küprose esimene ettepanek kätkeb kärpeid ca 50 miljardi euro ulatuses.
"Küprose kompromissettepanek meenutab Eestis kahjuks tähelepanuta jäänud tõsiasja, et mitmed jõukad liikmesriigid soovivad EL-i kulusid kuni 10% võrra kärpida. Seetõttu on tekkinud ekslik mulje, et eelarveläbirääkimistel aastateks 20014-2020 saab Eesti positsioon ainult paremaks minna, ehkki tegelikult võib liidu eelarve jõuline kärpimine tähendada Eesti jaoks vähem raha kui esialgses Euroopa Komisjoni tehtud pakkumises," kommenteeris Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht Hannes Rumm.
Euroopa Komisjoni algse eelarveettepaneku kohaselt olnuks Eestil liidu eelarvest aastatel 2014-2020 loota olnud umbes 4,5 miljardi euro suurust summat.
Lisaks ühtekuuluvuspoliitika vahendite üldsummale on eesistuja kärpinud ka piirmäära, kui suure osa võivad toetused liikmesriigid SKPst moodustada. Kui komisjon pakkus ülempiiriks 2,5%, siis Küprose ettepanekus on lagi 2,36%-l.
Seda ei tule nüüd mõista nii, et Eesti vahendite maht sellises mahus ka väheneb, kommenteeris Riigikantselei nõunik Erik Marksoo. Eesti on koos Läti ja Leeduga taotlenud üldisest kõrgemat piirmäära ning Marksoo arvates on see võimalus uues läbirääkimispaketis selgemalt sees kui varem.
"Läbirääkimised jätkuvad selle üle, mis mahus erand tuleb, mitte kas tuleb," luges Marksoo välja peenikesest nüansist, et erand polnud tekstis enam ära toodud sulgudes vaid ilma sulgudeta.
Samas on olukord keerulisemaks läinud Rail Balticule rahastamise kindlustamisega.
Eesistuja on vähendanud Euroopa Ühendamise rahastusse Ühtekuuluvusfondist üle kantavate vahendite mahtu komisjoni pakutud 10 miljardilt eurolt maksimaalselt seitsmele miljardile. See tähendab piiriülestele transpordiprojektidele vähem raha.
"Eesti jätkab kindlasti komisjoni ettepaneku toetamist," ütles Marksoo.
Ühtse põllumajanduspoliitika eelarvet on eesistuja riik suuremast kärpest säästnud, kuid Eesti ja teiste Balti riikide taotletud kiiremat otsetoetuste ühtlustamist sellest veel ei paista.
Hetkel kuum
"Paketis ei ole veel loodud võimalusi selliseks erandiks," nentis Marksoo.
Tulenevalt ELi eelarve üldise mahu vähendamisest komisjoni ettepanekuga võrreldes on eesistuja välja pakkunud kõikide riikide otsetoetuste tasemete vähendamise perioodi jooksul keskmiselt 1,3%. Eestile tähendaks see otsetoetuste kasvu selle võrra väiksemas mahus.
Täna arutavad liikmesriigid Küprose kompromissettepanekut esmakordselt suursaadikute tasandil. Eesmärk on suuremad erimeelsused novembrikuu jooksul ära siluda, et ELi valitsusjuhid novembri lõpus toimuval erakorralisel Ülemkogul eelarves kokku saaksid leppida. Väljavaated selleks kõige paremad ei ole - eelarvekõnelused on alati tähendanud vaevalist ja vihast kemplemist. Tänavugi on mitu riiki eesotsas Suurbritannia ja Taaniga jõudnud juba ähvardada, et kui nad oma tahtmist ei saa, ollakse valmis vetot kasutama.
Küprose pakutud kompromissiga ei ole rahul ka Euroopa Komisjon.
"Euroopa Komisjon pole eesistujamaa Küprose pakutud eelarve vähendamisega "vähemalt 50 miljardi euro" võrra nõus, ütles Hannes Rumm. Ja seda põhjusel, et kärpeid pakutakse eelkõige majanduskriisi ületamiseks vajalike investeeringute arvelt paljudesse eluvaldkondadesse nagu näiteks üle-Euroopalise transpordivõrgustiku arendamine.
Tasub teada
Euroopa Komisjon pakkus ELi 2014-2020. aastate eelarveraamistiku mahuks 1,033 triljonit eurot
Saksamaa nõuab eelarve kärpimist 1%-le ELi SKPst, mis tähendaks ca 960 miljardit eurot, Suurbritannia nõuab veel suuremat kärbet
Eesistujariigi pakutud kompromissis on kulude mahtu 50 mld euro võrra kärbitud, kusjuures eelarve üldmahtu on tagasi lülitatud sellest algselt välja arvatud projektid nagu rahvusvaheline katsetermotuumareaktor ITER
Ühtekuuluvuspoliitika vahendeid on kärbitud 14% 326,49 miljardile eurole
Põllumajanduspoliitika vahendid on väiksema kärpe järel praegu 378 mld euro tasemel
Euroopa Ühendamise rahastu mahtu on kärbitud 40 miljardilt 36 miljardile eurole
Seotud lood
Suurbritannia tahab Euroopa Liidu järgmise seitsme aasta eelarveraamistikus muuta struktuuritoetuste ja ühtekuuluvuspoliitika rahade jaotamise põhimõtteid, kirjutas nädalavahetusel Sunday Telegraph.
Tuleval nädalal Euroopa Liidu järgmise seitsme aasta eelarvet arutava Ülemkogu eel ütles rahandusminister Jürgen Ligi, et Eesti jätkab läbirääkimisi positsioonilt, et Balti riikide taotletud erandid on põhjendatud.
Peaminister Andrus Ansip osales teisipäeval Brüsselis ühtekuuluvuspoliitika sõprade kohtumisel, et enne ELi järgmise seitsme aasta eelarvele keskenduvat Ülemkogu tuleval nädalal veelkord oma seisukohti rõhutada.
Euroopa Liidu struktuuritoetused peavad olema paremini fokusseeritud konkreetsete pikaajaliste arenguimpulsside andmiseks, mitte ühtlaselt jagatud, ütles rahandusminister Jürgen Ligi.
Tugevad vihmasajud toovad aina sagedamini kaasa olukordi, kus linnatänavad muutuvad minutitega jõgedeks, ristmikud seisavad vee all ning sademevesi koormab üle kogu taristu. Üleujutusi seostatakse enamasti erakordsete ilmaoludega, ent probleemi tegelik põhjus peitub linnade ülesehituses: järjest rohkem rajatakse kõvakattega pindu, kuid sademevee juhtimise süsteemid on ehitatud aastakümneid tagasi teistsuguseid tingimusi arvestades.
Enimloetud
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele