Eesmärgi täitmiseks on Läti eelarvet kohandanud 17% ulatuses SKPst – valitsus prognoosib defitsiidi alanemist tänavu 2,1%-le ja tuleval aastal 1,4%-le, mis on kooskõlas Läti eesmärgiga 2014. a euroga liitumiseks valmis olla.
Dombrovskis möönis, et euro „kaitsva varju alla saamine“ võib tänasel päeval sõna otseses mõttes jutumärkides tunduda, kuid sellest hoolimata peab Läti euroga liitumist heaks ideeks, kuna latt on nii või teisiti euroga seotud.
Läti on tähelepanelikult jälginud Eesti euroga liitumise kogemust kesk euroala võlakriisi. „Näib, et see võib kõigest hoolimata olla positiivseks signaaliks Läti finants- ja majandusliku stabiilsuse kohta - nii nagu Eestis,“ ütles Dombrovskis.
Nõuanne oli lätlastel ka Euroopas tuure võtva debati kohta, kas kärbete asemel poleks vaja enam mõelda majanduskasvu ergutamisele, lükates kärpeid edasi.
„Meie kogemus näitas, et finantsstabiilsus on majanduskasvu eelduseks,“ ütles Dombrovskis. „Niipea kui suutsime eelarve konsolideerimise kaudu taastada finantsstabiilsuse – tõime kärpeid isegi ettepoole, tegime neist suure osa ära kriisiaastal 2009 – hakkas majanduskasv kohe taastuma.“ Inimesed julgesid kulutada, pangad hakkasid jälle laenama, kapital naases riiki, jne. Mullu kasvas Läti SKP 5,5%, aasta esimeses kvartalis 6,8%.
Ilma finantsturgude usalduse taastamiseta ei saa majandust kasvule, on Dombrovskis veendunud.
Niisamuti kui on vaja selget strateegiat kriisist väljumiseks, mida näiteks Kreeka jaoks praegu ei paista. See võtab ka inimestest jõu. Selget strateegiat vajaks kriisist väljumiseks ka euroala.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Eesti mõjutab euroala eeskuju kaudu, ütles Euroopa Komisjoni rahandusvolinik Olli Rehn Tallinnas ning viitas meie reformidele ja kriisist toibumisele.
Euroopa Keskpanga juht Mario Draghi selgitas täna panga intressiotsusele järgnenud pressikonverentsi, mida ta silmas pidas, kui nimetas läinud nädalal vajadust luua fiskaalleppe kõrvale ka euroala kasvupakt.
Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) avab 27. augustil kaugkütte soojustorustike uuendamise taotlusvooru. Kolmanda taotlusvooru eelarve on 979 000 eurot ning taotlusi saab esitada kuni 7. oktoobrini 2026. Toetuse eesmärk on muuta kaugküttesüsteemid energiasäästlikumaks ning vähendada õhku paiskuvate saasteainete hulka.