- OMX Baltic0,01%314,6
- OMX Riga0,19%943,87
- OMX Tallinn0,05%2 148,36
- OMX Vilnius−0,22%1 505,51
- S&P 5000,43%7 674,37
- DOW 300,00%53 277,01
- Nasdaq 0,43%26 180,46
- FTSE 100−0,02%10 814,05
- Nikkei 225−0,74%65 528,09
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%97,33
- OMX Baltic0,01%314,6
- OMX Riga0,19%943,87
- OMX Tallinn0,05%2 148,36
- OMX Vilnius−0,22%1 505,51
- S&P 5000,43%7 674,37
- DOW 300,00%53 277,01
- Nasdaq 0,43%26 180,46
- FTSE 100−0,02%10 814,05
- Nikkei 225−0,74%65 528,09
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%97,33
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Olli Rehn: Eesti on eeskujuks
Laupäeval president Toomas Hendrik Ilveselt Eesti europüüdluste toetamise eest Maarjamaa Risti teenetemärgi pälvinud rahandusvolinik Olli Rehn ütles, et ootab liikmesriikidelt lubadustest kinnipidamist. See puudutab nii euroala päästemehhanismi üle vaidlevat Eestit kui ka Kreekat, mis on lubanud 16 euroala riigile ja nende parlamentidele oma majanduse korda teha.
Kui realistlik on Teie arvates, et Eesti saab praeguses faasis ESMi asutamislepingusse veel muutusi teha – ESM käivitub juulis. ESMi asutamisleping on euroala riikide vaheline leping. Riigid on sellele alla kirjutanud ja otsustanud ratifitseerida. Usun, et seda tehakse plaanitud ajakava raames.Soomes kerkisid sarnased mured: leiti, et leping puudutab põhiseadust. Muretseti, et parlament ei kaotaks kontrolli ESMi raames Soomele võetud kohustuste suuruse üle. Teiste sõnadega –ESMi sissemakstud ja nõudmiseni kapitali kogumahtu ei saa edaspidi muuta ilma kõigi liikmesriikide ja nende parlamentide nõusolekuta. Piiritletud erijuhtudel, hädaolukorras, saab otsuseid teha sama põhimõtte järgi nagu IMFis, 85% poolthäältega.
Ikkagi, kui realistlik? Kokkulepe on juba alla kirjutatud. Ma usaldan, et kõik liikmesriigid peavad oma lubadustest kinni ja ka ratifitseerivad selle lepingu.
Milline mõju oleks Eesti kõrvalejäämisel Euroopa alalisest päästemehhanismist (ESM) – ei taha hirmutada, vaid aru saada otsuse tagajärgedest. On täiesti selge, et euroala vajab alalist päästemehhanismi, et näidata, et vajalikud instrumendid turgude rahustamiseks ja kriisi leviku tõkestamiseks on olemas. See on oluline osa euroala komplekssest kriisilahendusest.
Kuidas selgitaksite eestlastele, et abi Kreekale ei lähe musta auku? Kreeka, Portugali ja Iirimaa abipaketid on kõik tingimuslikud. Need on otsustatud euroala kui terviku stabiilsuse kindlustamiseks ja need on vajalikud majanduse toibumiseks. Me ei tee seda ainult solidaarsusest, vaid kogu euroala finantssüsteemi stabiilsuse tagamiseks.
Kas Kreeka jaoks on igaks juhuks olemas plaan B? Keskendume teise abiprogrammi tingimuste täitmisele. Pall on Kreeka poolel, et euroala ülejäänud 16 riigile ja nende parlamentidele antud lubadused ellu viia.
Äkki oli Kreeka abiprogramm vigane, liiga optimistlik, ühiskond ei suuda nii järsku korrektsiooni taluda? Lätis ja Iirimaal on programm andnud häid tulemusi, majanduskasv on taastunud. Programm töötab, kuid selleks on vaja poliitilist konsensust. See on nüüd Kreeka liidrite ja kodanike kätes.
Rahaliidu remont jätkub – eeldan, et ESMi puhul üles kerkinud võimalik riive põhiseadusega ei jää viimaseks – kuidas lahendatakse demokraatliku legitiimsuse küsimused? Demokraatliku legitiimsuse küsimus on väga tähtis, kuna Euroopa Liidu alustaladeks on demokraatia, õiguskord ja inimväärikuse tagamine. Praeguses ELis ja praeguse aluslepingu raames on ühistel institutsioonidel nagu Euroopa Komisjon just niipalju demokraatlikku legitiimsust, kui liikmesriigid neile annavad. Minu arvates tuleb raha ja majandusliitu täiendada poliitilise liiduga ja sellest saab järgmine peamine debatiteema. Aga see on pigem aastate kui nädalate küsimus.
Kui lähedal on euroala ühised võlakirjad? Komisjon esitas mullu novembris ühiste võlakirjade kohta “rohelise paberi”, kus oli kolm võimalikku varianti, varsti avalikustame avalike konsultatsioonide tulemused.Mina arvan, et ühised võlakirjad saavad olla osa lahendusest Euroopa majanduse stabiliseerimiseks alles keskmises või pikas perspektiivis. Ja seda ainult tingimusel, et me tugevdame kõigepealt oluliselt järelevalvet majanduse üle ja poliitika koordineerimist.
Miks on riigid pangaprobleemidega ikka üksi, miks ei tegeleta sellega ELi tasandil? Pangaliit ehk raskustes pankade jaoks lahenduste leidmine ja ühised hoiusegarantiid Euroopa tasandil on üks rahaliidus praegu veel puuduvaid elemente. Komisjon tuleb varsti välja eelnõuettepanekutega.
Ütlete, et Eesti on euroalal tubli uustulnuk. On Eestil panust ka rahaliidu reformi? Eesti on tugevalt toetanud korras riigirahandust ja sellega tihendatud majanduskoostööd, mille üle viimase kahe aasta debatid peamiselt käinud on. Ja teiseks on Eesti iseenda eeskujul näidanud struktuurireformide ja nüüd finantskriisist ja majanduslangusest toibumisega, et euroala majandusjuhtimise reeglid on riikidele kasulikud. Eesti mõjutab eeskuju kaudu.
Eelmise aasta lõpus ütlesite, et te ei kõhkle kasutamast komisjoni uusi volitusi eelarvedistsipliini jõustamiseks. Nüüd olete mõista andnud, et reeglid on paindlikud – annate järele? Kavatsen neid instrumente kasutada täies mahus. Stabiilsus- ja kasvupakett ei ole rumal (nagu omal ajal väitis Euroopa Komisjoni endine president Romano Prodi – toim). Teisisõnu, me ei tee järeleandmisi – pakt jätab reeglite raames otsustamisruumi, võttes arvesse iga riigi eelarve ja majanduse olukorda. Kuid kõik see eeldab koheseid struktuurireforme ja riigi rahanduse korrastamise jätkamist.
Majanduskasvu ei saa deklareerida – kust see tuleb? Meie kasvuagenda koosneb kolmest osast. Esiteks, jätkata paindliku stabiilsus- ja kasvupakti baasil eelarvete tasakaalustamist. Teiseks, jätkata struktuurireformidega. Kolmandaks, viia lõpule ühisturu loomine, mis tähendaks teenuste direktiivi täielikumat rakendamist ning edasiliikumist energia ja digitaalse ühisturu loomisel. See on tõeline kasvumootor, millele tahame anda lisakütust, ergutades nii avaliku kui erasektori investeeringuid (ettepanek suurendada Euroopa Investeerimispanga kapitali – toim).
Seotud lood
Peamine vaidlusküsimus ei ole Euroopas mitte see, kas jätkata kärpeid või tuleks praegu enam keskenduda kasvule, vaid see, milles nähakse kasvu mootorit, ütles täna Lennart Meri konverentsil Soome Euroopa asjade minister Alexander Stubb.
Läti kriisikogemusest on üks olulisemaid õppetunde vajadus selge strateegia järele, kuidas kriisist välja saadakse, ütles täna Lennart Meri konverentsil osalenud Läti peaminister Valdis Dombrovskis.
Euroopa Komisjoni rahandusvolinik Olli Rehn ütles täna Lennart Meri konverentsil, et Eesti puhul kummutas viimased kõhklused riigi sobivusest euroalaga liitumiseks Eesti võlatase.
„Balti riikide koostöö on hea ja efektiivne, kui on õige aeg projektide teostamiseks. Ajastus omakorda sõltub erinevatest asjaoludes. Vahest näiteks, kui palju Euroopa Liit arendab oma energiastrateegiat, või strateegiat integreerimaks Balti riike Euroopa ühtsele turule,” ütles intervjuus Äripäevale Leedu peaminister Andrius Kubilius.
Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) avab 27. augustil kaugkütte soojustorustike uuendamise taotlusvooru. Kolmanda taotlusvooru eelarve on 979 000 eurot ning taotlusi saab esitada kuni 7. oktoobrini 2026. Toetuse eesmärk on muuta kaugküttesüsteemid energiasäästlikumaks ning vähendada õhku paiskuvate saasteainete hulka.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
2
4
5
Viimased uudised
Võlakirju saab märkida 8. septembrini
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Tavidi käive kasvas 93%, 1,56 miljardi euroni
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele