Ligi: abistamise kohustus ei saa olla üllatus

„Need ja hulk teisi küsimuste keerukusest eranditult alati tulenevaid lahtisi otsi on põhjus, miks põhiseadus keelab rahvahääletuse välislepingute, eelarve ja riigi rahaliste kohustuste teemal,“ rääkis Ligi. „Siiski küsiti rahva käest arvamust ELi astumise kohta. Et see oli ülekaalukalt jaatav, tulenes üldisest väärikusest, aga ka kultuurilisest, poliitilisest, julgeolekulisest ja majanduslikust kasust, mida selles kuuluvuses nähakse. Seadusandja ja täitevvõim said sellega mandaadi teha otsuseid, mille vajalikkus ei jõua kunagi kõigi teadvusse, on aga siiski paratamatud.“

Äripäeva tellimusel valminud Emori uuringus küsiti Eesti elanikelt, kas Eesti riik peaks rahaliselt toetama võlakriisis olevaid Euroopa Liidu riike? Kindlalt võlakriisis riikide rahalist toetamist peab vajalikuks kaheksa protsenti, abi kindlasti mitte pooldavaid on kolm korda enam. Kui lisada neile veel „pigem jah“ ja „pigem ei“ vastuste osakaalud, jäävad kaalukausid 58 vs 42 abipooldajate kahjuks.

„Ei saa olla üllatus, et ELi liikmelisusega ei kaasne ainult Saksa maksumaksjalt saadud abiraha, vaid vahel ka mõni kohustus,“ lausus Ligi. „Pole vaja rahvalt uuesti küsida, kas pooldate kuulumist ELi, küll aga selgitada, et Eesti ei lähe ühtki võlgnikku üleval pidama.“

Ligi kinnitusel läheme me oma liitlastele pakkuma aega, et nad oma majanduse ja rahanduse korda teeksid. „Me võimaldame neil laenata, aga nõuame reforme, kokkuhoidu ja tagasimaksmist koos intressidega,“ sõnas ta. „Kunagi ei saa välistada, et vajame ka ise erakorralist tuge ning esmajoones on meie "omakasu" peidetud ka Euroopa majanduslikku ja poliitilisse stabiilsusse.“