- OMX Baltic−0,27%313,82
- OMX Riga0,07%950,88
- OMX Tallinn−0,15%2 144
- OMX Vilnius−0,36%1 500,64
- S&P 5000,55%7 717,85
- DOW 300,1%53 518,09
- Nasdaq 1,31%26 472,75
- FTSE 100−0,79%10 792,54
- Nikkei 225−0,2%66 131,98
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%100,08
- OMX Baltic−0,27%313,82
- OMX Riga0,07%950,88
- OMX Tallinn−0,15%2 144
- OMX Vilnius−0,36%1 500,64
- S&P 5000,55%7 717,85
- DOW 300,1%53 518,09
- Nasdaq 1,31%26 472,75
- FTSE 100−0,79%10 792,54
- Nikkei 225−0,2%66 131,98
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%100,08
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
ÄP: Rahva arvamus võlakriisist seab valitsuse kahvlisse
Äripäeva tellitud Emori uuringust selgus, et enamus Eesti elanikke ei poolda Euroopa võlakriisis riikide toetamist. Seejuures kindlate vastaste hulk ületab kindlate pooldajate arvu tervelt kolm korda.
Äripäeva hinnangul näitab teadaolevalt esimene vastavasisuline autentne uuring selget vastuseisu võlakriisi sattunud riikide toetamisele, mis tähendab, et poliitilistel otsustajatel seisab ees dilemma. Kas arvestada rahva sooviga ja toetust mitte kergekäeliselt anda või mitte arvestada rahva arvamusega ning lõhe süvenemise vältimiseks ära tõestada, miks toetamine on vajalik.
Haritud on skeptilised. Eestlased on olnud mõistvad ja vagurad. Üheskoos elati üle majanduskriis ning karmid kärped. Kuid nüüd paistab valimistel jätkamiseks mandaadi saanud valitsuskoalitsioon selle unustanud olevat ning alavääristab oma valijat. Uuring näitas, et toetuste pooldaja on pigem alg- või põhiharidusega ning vastane kesk- või kõrgharidusega. See tähendab, et toetamise suhtes skeptilised on eelkõige haritumad inimesed.
Äripäeva palvel küsiti, kas Eesti riik peaks rahaliselt toetama võlakriisis olevaid Euroopa Liidu riike? Vältisime meelega küsimuses Kreeka nime, kuna praeguste sündmuste ja arengute valguses on riik omandanud selgelt negatiivse kuvandi.
Arvamusuuringu ajendiks sai Reformierakondlasest välisministri Urmas Paeti väide Soome majandusajalehele Kauppalehti, et Eestis on lai üldsuse toetus Kreeka aitamiseks. Läbi viidud uuringust nähtub, et tegu on kas avalikkuse- või enesepettusega.
Miks eestlased abistamist ei toeta? Esiteks seetõttu, et teema on kauge ning eestlastel ei ole kriisiriikides vahetuid huvisid. Nii võimalik kasu kui ka kahju on kaudsed ning seetõttu raskesti mõistetavad.
Teiseks seepärast, et Eesti juhtivpoliitikud ei ole keerulist teemat ning sellega vajalikkust ja kaasnevaid ohte piisavalt selgitanud. Teemat on püütud vältida, mis naaseb valusalt bumerangina.
Kolmandaks üleolev suhtumine ja dogmaatilised repliigid. Kuidas muudmoodi mõista Jürgen Ligi pressikonverentsil öeldud, et ta ei viitsi pikemalt Kreeka toetamisest rääkida. Peaminister Andrus Ansip ütles samas, et püüab rääkida kogu aeg, nagu vanaemale, aga teema olevat niivõrd komplitseeritud, et ei ole mõtet lootagi, et iga inimene peaks sellest aru saama.
Stabiilsusmehhanismi on Euroopale tarvis. Kuid küsimus on, mis kujul. Euroopa keskpankurite arvates ei ole kriisimehhanism piisavalt tugev ning peaks välistama poliitikute suva selle rakendamisel. Kas Eesti toetab seda ettepanekut, pole teada. Miks ei võiks Eesti olla hoopis selgete ja tugevate meetmete eestkõneleja?
Mida edasi teha? Alustuseks on tarvis, et valitsus annaks rahvale, oma valijatele, selged vastused, miks, mida ja milleks tehakse ning millised on reaalsed tulevikustsenaariumid. Teiseks lõpetada vassimine. Pikalt räägiti, et Kreeka abistamisel Eesti ei osale. Tegelikult selgus, et Eesti osaleb läbi Eesti Panga Kreeka laenude tagamises juba praegu ning kavandab peaministri sõnul liitumist Kreeka teise abipaketiga.
Suhtumine, kes ei ole meie poolt, on meie vastu, pole lahendus. Eestlane on korduvalt tõestanud oma arukust.
Autor: 1185-aripaev
Seotud lood
Mul pole aimugi, mida võisid vastajad antud küsimuse peale tegelikult mõelda. Näiteks mida mõtles keegi võlakriisi all, millist riiki keskeltläbi silme ette manati ja ammugi mitte seda, mis asi võiks olla rahaline toetamine, kommenteeris rahandusminister Jürgen Ligi Äripäeva tellitud küsitlust.
Eestlased võlakriisis riike rahaliselt toetada ei taha, selgus uuringust.
Konsensus on kerge tekkima, kui teemaks on Euroopa Liidu ühisest eelarvest Eestile tehtavad maksed - muidugi peame raha saama! – ja saamegi sellel finantsperioodil 3,4 miljardit eurot, ütles peaminister Andrus Ansip
Riigikogu rahanduskomisjoni esimees Sven Sester ütles Äripäeva tellimusel valminud Emori uuringu tulemusi kommenteerides, et valitsusel ja riigikogul on võlakriisi lahendustele selgitamisel rahva toetuse saamiseks suur töö ära teha.
Kujutage ette ehitusplatsi, kus töötab korraga tuhandeid spetsialiste. Siin paigaldatakse seadmeid, rajatakse kaabeldusi, paigaldatakse ventilatsiooni ja monteeritakse torustikke. Tööalad muutuvad pidevalt, ehitustehnika võtab ruumi ning ligipääs vajalikele piirkondadele võib olla piiratud. Lisame siia veel kilomeetreid torustikke, sadu keevisliiteid ja range tähtaja objekti käivitamiseks.
Hetkel kuum
Enimloetud
2
5
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
Viimased uudised
Roland Lepp möödunud aastast: ettevõtja ei jää kunagi millegagi rahule
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Roland Lepp möödunud aastast: ettevõtja ei jää kunagi millegagi rahule
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele