- OMX Baltic−0,23%313,81
- OMX Riga0,31%951,64
- OMX Tallinn−0,05%2 143,78
- OMX Vilnius−0,36%1 501,94
- S&P 500−0,02%7 675,7
- DOW 30−0,21%53 463,88
- Nasdaq −0,08%26 130,2
- FTSE 100−0,6%10 812,6
- Nikkei 225−0,2%66 131,98
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%99,64
- OMX Baltic−0,23%313,81
- OMX Riga0,31%951,64
- OMX Tallinn−0,05%2 143,78
- OMX Vilnius−0,36%1 501,94
- S&P 500−0,02%7 675,7
- DOW 30−0,21%53 463,88
- Nasdaq −0,08%26 130,2
- FTSE 100−0,6%10 812,6
- Nikkei 225−0,2%66 131,98
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%99,64
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eestlased ei toeta laristajaid
Välisminister Urmas Paet väitis mai lõpus Soome majanduslehele Kauppalehti, et Eestis on laiapõhjaline toetus Kreeka ja teiste kriisis euroala riikide toetamiseks. Eestlased saavad aru, et tegemist on ajutise toe ja ajutise lahendusega, selgitas ta.
Äripäeva tellitud ja TNS Emori möödunud nädalal läbi viidud uuringust sellist toetust välja ei joonistu. Kindlalt võlakriisis riikide rahalist toetamist peab vajalikuks kaheksa protsenti, abi kindlasti mitte pooldavaid on kolm korda enam ehk 25%. Kui lisada neile veel „pigem jah“ ja „pigem ei“ vastuste osakaalud, jäävad kaalukausid 58 vs 42 abipooldajate kahjuks. Kusjuures, kõrgharitud, linnas elavad, suurema sissetulekuga eestlased on abi vastu kõige skeptilisemad.
„Selline küsitlus on liiga lihtsustatud. Eelnevalt tuleks küsitletavale anda ka infot, mida tooks kaasa see Euroopale, kui hättasattunud riike ei toetataks. Ja seejuures, mida tooks see kaasa avatud majandusega Eestile,“ kommenteeris välisminister Urmas Paet reedel küsitluse tulemusi.
„Sellistes komplitseeritud küsimustes ei saa eeldada konsensuslikku heakskiitu. Arvestades küsimuse sõnastust on abistamise toetajate hulk aga üllatavalt suur,“ kommenteeris uuringu tulemusi peaminister Andrus Ansip. „Konsensus on kerge tekkima, kui teemaks on Euroopa Liidu ühisest eelarvest Eestile tehtavad maksed. Muidugi peame raha saama. Saamegi sellel finantsperioodil 3,4 miljardit eurot. Konsensust on aga väga raske saavutada, kui küsimus on teiste abistamises.“
Möödunud nädalal sai valitsuse heakskiidu Eesti osalemine Euroopa ajutises (EFSF) ja loodavas püsivas kriisiabifondis (ESM).
Äripäeva tellimusel valminud Emori uuringus küsisime Eesti elanikelt: "Kas Eesti riik peaks rahaliselt toetama võlakriisis olevaid Euroopa Liidu riike?" Vältisime teadlikult küsimuses Kreeka nime, kuna praeguste sündmuste ja arengute valguses on riik omandanud selgelt negatiivse kuvandi.
Arvamusuuringu ajendiks sai Reformierakondlasest välisministri Urmas Paeti väide Soome majandusajalehele Kauppalehti, et Eestis on lai üldsuse toetus Kreeka aitamiseks. Teadaolevalt pole sarnast uuringut varem Eestis tehtud.
Seotud lood
Mul pole aimugi, mida võisid vastajad antud küsimuse peale tegelikult mõelda. Näiteks mida mõtles keegi võlakriisi all, millist riiki keskeltläbi silme ette manati ja ammugi mitte seda, mis asi võiks olla rahaline toetamine, kommenteeris rahandusminister Jürgen Ligi Äripäeva tellitud küsitlust.
Konsensus on kerge tekkima, kui teemaks on Euroopa Liidu ühisest eelarvest Eestile tehtavad maksed - muidugi peame raha saama! – ja saamegi sellel finantsperioodil 3,4 miljardit eurot, ütles peaminister Andrus Ansip
Riigikogu rahanduskomisjoni esimees Sven Sester ütles Äripäeva tellimusel valminud Emori uuringu tulemusi kommenteerides, et valitsusel ja riigikogul on võlakriisi lahendustele selgitamisel rahva toetuse saamiseks suur töö ära teha.
Äripäev küsis inimestelt tänaval, kas Eesti peaks Kreekat usaldama ja osalema riigi võlgade tasumisel. Üldiselt eestlased maksejõuetuse äärele sattunud riigi rahalist toetamist ei poolda.
Kell on 9.45. Garderoobi ees on järjekord, registreerimislaua juurde saabub korraga 30 inimest ja esimese ettekandeni on jäänud 15 minutit. Suure konverentsi edu ei sõltu ainult programmist ja esinejatest. Kui suur hulk külalisi saabub korraga, hakkavad rolli mängima praktilised detailid: kui kiiresti jõutakse registreerimisest saali, kas garderoob on mugavalt paigutatud, kas kohvipausil tekivad järjekorrad ja kas kõik leiavad õigel ajal järgmise ruumi.
Hetkel kuum
Enimloetud
2
5
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele