• OMX Baltic0,07%308,36
  • OMX Riga0,00%900,07
  • OMX Tallinn0,19%2 102,56
  • OMX Vilnius0,15%1 452,65
  • S&P 500−1,4%7 368,52
  • DOW 30−0,05%51 685,56
  • Nasdaq −2,14%25 607,67
  • FTSE 100−0,09%10 428,85
  • Nikkei 225−3,55%69 788,38
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%84,8
  • OMX Baltic0,07%308,36
  • OMX Riga0,00%900,07
  • OMX Tallinn0,19%2 102,56
  • OMX Vilnius0,15%1 452,65
  • S&P 500−1,4%7 368,52
  • DOW 30−0,05%51 685,56
  • Nasdaq −2,14%25 607,67
  • FTSE 100−0,09%10 428,85
  • Nikkei 225−3,55%69 788,38
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%84,8
Euroopa Liidu liidrid jõudsid eile Brüsselis üksmeelele euroala püsiva kriisimehhanismi (ESM) loomises 2013. aastast, kuid tulles vastu Saksamaa nõudmistele, alustab kriisifond väiksema algkapitaliga – see makstakse sisse pikema perioodi jooksul.
Erinevalt sellest, mis euroala rahandusministrid alles selle nädala hakul kokku leppisid, maksavad euroala riigid 2013. aastaks fondi reaalselt sisse 16 miljardit eurot algselt kavandatud 40 miljardi euro asemel, vahendas agentuur Bloomberg. Ülejäänud osa kokku 80 miljardist eurost (millest 22 miljardit langeb Saksamaa arvele), mis on n.ö reaalne raha kokku 700 miljardi euro suuruses kriisifondis ESM, makstakse sisse võrdsete osadena 2017. aastaks. Ülejäänud osa on nõudmiseni kapital.
„Saksamaaga oli raske vaielda,“ ütles eurogrupi juht ja Luksemburgi peaminister Jean-Claude Juncker pärast valitsusjuhtide kohtumist. „Saksamaa leidis, et läinud esmaspäeval sündinud kompromissi järgi tulnuks neil sisse maksta liiga palju. Nii me siis tegelesime selle teemaga.“
Valitsusjuhid kordasid eile üle ka selle, et euroala praeguse ajutise kriisifondi EFSF reaalne laenuvõime tõstetakse selle aasta juuniks 250 miljardilt eurolt 440 miljardile, täpsustamata seejuures, kuidas. Kokkulepet on takistanud Soome vastuseis täiendavate garantiide andmisele.
Lisaks kiitsid valitsusjuhid heaks nn Euro Plus paketi, mis võtab kokku meetmed majandusliku koostöö tihedamaks koordineerimiseks ja tõhusama järelevalve jõustamiseks euroalal. Sellega saab majandus- ja rahaliit rahapoliitika kõrvale ka ühtse majanduspoliitika. Euroala välistest riikidest liituvad Euro Plus  paketiga Taani, Läti, Leedu, Poola, Bulgaaria ja Rumeenia.
„Euroliit hakkab lõpuks astuma kahel jalal, selle asemel et ühte jalga longata,“ ütles Euroopa Komisjoni president Jose Manuel Barroso Ülemkogu esimest päeva kokku võtnud pressikonverentsil.
Võimalikku abipaketti Portugalile valitsusjuhid eile ei arutanud. Samuti on edasi lükatud Iirimaale antud abilaenu tingimuste võimalik leevendamine – enne kõneluste jätkamist tahetakse ära oodata Iiri pankade koormustestide tulemused, mis selguvad järgmisel nädalal.

Seotud lood

Uudised
  • 16.03.11, 05:50
Eesti vaidleb kriisiabi osa üle
Euroala riigid on otsustanud suurendada euroala ajutise kriisifondi laenumahtu ning kokku leppinud ka 2013. aastast kehtima hakkava püsiva kriisimehhanismi - kuidas aga kohustused liikmesriikide vahel jagunevad?
Uudised
  • 23.03.11, 07:16
Euroliit tahaks kriisile punkti panna
Selle nädala lõpus panevad Euroopa riikide valitsusjuhid Brüsselis Ülemkogul punkti euroala võlakriisile. Või kas ikka panevad?
Uudised
  • 21.03.11, 18:44
Eesti maksab euroala kriisifondi 144 mln eurot
Eesti panus 2013. aastal loodavasse euroala alatisse kriisihaldusmehhanismi on 1,3 miljardit eurot (9% SKPst), millest reaalselt makstakse sisse 144 miljonit eurot.
Uudised
  • 25.03.11, 18:08
"Rahaliit on nüüd kindlamal alusel"
Intervjuu peaminister Andrus Ansipiga reedel lõppenud Euroopa Liidu Ülemkogu järel.
  • ST
Sisuturundus
  • 12.06.26, 12:17
Nõukogude reostusest Põhjamaade jätkusuutlikkuseni: kuidas keskkonnaaktivism kujundas Eesti iseseisvust
Eesti tee iseseisvuse taastamiseni oli tihedalt seotud keskkonnaalaste protestidega, millest algas ka keskkonna-alane koostöö Põhjamaade naabritega.

Liitu kirjaga

Telli uudiskiri

Hetkel kuum

Kontaktid

Liitu uudiskirjaga 1

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1

Rikaste TOP 500

1
Kristo Käärmann
1 699 200 000
2
Markus Villig
1 248 400 000
3
Taavet Hinrikus
1 138 400 000
4
Raul Kirjanen
637 100 000
5
Margus Linnamäe
590 600 000

Liitu uudiskirjaga 2

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2

Podcastid

Kaubanduse Aastakongress 2024

Kaubanduse Aastakongress 2024

Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.

  • Toimumiskoht:
    T1 Tallinn Venue
  • PRO

Eesti ettevõtete tervis

77.7%
12.7%
9.6%
Krediidihinnang

Ettevõtete tervis

(Hea, rahuldava ja halva krediidihinnanguga ettevõtete arv)
Toetajad
  • A.Tammel
  • Alltech
  • Baltic Agro

Kontaktid

Tagasi Äripäeva esilehele