Eesti vaidleb kriisiabi osa üle

„Valemist sõltub, kas Eesti osalus hakkab 500 miljardi euro suuruse laenumahuga Euroopa Stabiilsuse Fondis (ESM) olema vähem või rohkem kui 10% SKPst (1,45 mld eurot – toim),“ ütles rahandusminister Jürgen Ligi eile pärast Euroopa Liidu rahandusministrite kahepäevast kohtumist, tahtmata konkreetseid summasid nimetada.

Eesti on teinud ettepaneku arvutada riikide osaluste jagunemine euroala kriisifondides kas SKP või rahvusliku kogutulu põhjal, mitte n-ö Euroopa Keskpanga valemi alusel, mis võtab arvesse elanike arvu. „See tähendaks meilt proportsionaalselt väga suurt panust,“ põhjendas Ligi, miks Eesti taotleb valemi muutmist. „Protsendina SKPst võib vahe suurima ja väikseima majandusega riigi panuste vahel olla kahekordne.“Küsimus ei huvita üksi euroala vähem jõukaid riike, vaid ka teisi liikmesriike, kellel rahaliiduga liitumine alles ees. „Nihe paremuse poole on olemas,“ ütles Ligi. Juba on tänu Eesti algatusele laual mitu valikuvarianti. „Meie arvates on nii õiglane ja see on kooskõlas meie huvidega,“ ütles Ligi.

Eesti puhul on valemi muutmine aktuaalne euroala n-ö püsiva kriisifondi (ESM) loomisel, mis hakkab tööle 2013. aastast. Läinud aasta mais loodud ajutise kriisifondi (EFSFi ehk Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi)  puhul oleme „rongist maha jäänud“.Selle abimehhanismiga ei ole Eesti veel liitunud, kuna EFSF, millest on tänaseks abi saanud Iirimaa, loodi enne Eesti euroala liikmeks saamist. Niisamuti ei osale Eesti praegu veel ka Kreeka abistamises, sest seegi abipakett pandi kokku enne selle aasta 1. jaanuari. Põhimõtteline liitumislubadus on aga antud. „Meie liitumine (EFSF-iga toim.) on läbirääkimiste küsimus ja riigikogu otsuse küsimus,“ ütles Ligi. „Nii nagu on seda ka ESM.“