- OMX Baltic−0,06%314,55
- OMX Riga0,5%948,72
- OMX Tallinn−0,26%2 144,84
- OMX Vilnius0,05%1 507,35
- S&P 5000,32%7 677,28
- DOW 300,3%53 577,4
- Nasdaq 0,66%26 151,3
- FTSE 1000,29%10 886,16
- Nikkei 2250,5%65 856,43
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%97,73
- OMX Baltic−0,06%314,55
- OMX Riga0,5%948,72
- OMX Tallinn−0,26%2 144,84
- OMX Vilnius0,05%1 507,35
- S&P 5000,32%7 677,28
- DOW 300,3%53 577,4
- Nasdaq 0,66%26 151,3
- FTSE 1000,29%10 886,16
- Nikkei 2250,5%65 856,43
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%97,73
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eesti maksab euroala kriisifondi 144 mln eurot
„Eesti ettepaneku põhjal tehti praktiliselt ideaalne kompromiss,“ ütles rahandusminister Jürgen Ligi peale kohtumise lõppu. „Parim, mis meil saada oli.“
Erand tehti riikidele, mille SKP on alla 75% euroala keskmisest, ütles Ligi.
Lõpptulemus tähendab Eestile, et meie osaluse suurus kriisifondis (kogumahus 700 miljardit eurot) moodustab ca 9% Eesti SKPst (ca 1,3 mld eurot). Esialgse kavandi järgi – kui aluseks võeti nn Euroopa Keskpanga mudel ehk liikmesriikide elanike arv ja SKP – olnuks Eesti osaluse suurus 12,6% SKPst.
„Peab rõhutama, et see 9% kehtib praeguse seisuga,“ ütles Ligi, viidates sellele, et paljud otsad on ELi valitsusjuhtide tippkohtumise eel alles jätkuvalt lahtised.
Tänase kompromissi järgi rehkendatakse vähem jõukate riikide osalus nüüd sel moel, et 25% kogusummast Euroopa Keskpanga mudeli alusel ja 75% ainult SKP alusel. „See on praktiliselt seesama, mis me pakkusime,“ ütles Ligi. Erand kehtib kuni 12 aastat.
Ära otsustati ka Euroopa Stabiilsuse Mehhanismi (ESM) struktuur. Täismahus on fond 700 miljardit eurot, millest 80 miljardit tuleb liikmesriikidel 2013. aasta keskpaigaks kohe sisse maksta ning 620 miljardit eurot moodustab nn nõudmiseni kapital. Garantiisid nagu praeguses ajutises Euroopa kriisihaldusmehhanismis EFSF püsivas mehhanismis enam ei rakendata. Fondi tegelik laenuvõime on 500 miljardit eurot.
Reaalne raha tuleb Ligi sõnul sisse maksta 2013. aasta keskpaigaks. Eesti osalus reaalselt sisse makstavas 80 miljardis euros on 0,18% ehk 144 miljonit eurot. Pool sellest tuleb tasuda 2013. a suveks, ülejäänud osa järgneva kolme aasta jooksul.
Lõviosa euroala püsiva kriisihaldusmehhanismi rahastamisest langeb euroala suurte riikide õlgadele. Saksamaa rahastab 27,1% fondi mahust, Prantsusmaa 20,4%, Itaalia 17,9% ja Hispaania 11,9%. Saksamaa näiteks panustab ESMi 700 miljardist eurost 190 miljardit.
Seotud lood
Euroopa Liidu liidrid jõudsid eile Brüsselis üksmeelele euroala püsiva kriisimehhanismi (ESM) loomises 2013. aastast, kuid tulles vastu Saksamaa nõudmistele, alustab kriisifond väiksema algkapitaliga – see makstakse sisse pikema perioodi jooksul.
Euroala rahandusministrid otsustasid täna ära 2013. aastast loodava euroala alalise kriisifondi (ESMi) rahastamise – agentuuri Reuters andmeil garantiisid selles fondis enam ei kasutata, 80 miljardit eurot tuleb euroala liikmesriikidel sisse maksta fondi loomisel ning 620 miljardit eurot moodustab nn nõudmiseni kapital.
Euroala riigid on otsustanud suurendada euroala ajutise kriisifondi laenumahtu ning kokku leppinud ka 2013. aastast kehtima hakkava püsiva kriisimehhanismi - kuidas aga kohustused liikmesriikide vahel jagunevad?
Euroala kriisifond oleks tulnud luua aastal 1999, kui ühisraha kasutusele võeti, kuid parem hilja kui mitte kunagi, ütles Eesti Panga endine nõukogu esimees Mart Sõrg.
Tugevad vihmasajud toovad aina sagedamini kaasa olukordi, kus linnatänavad muutuvad minutitega jõgedeks, ristmikud seisavad vee all ning sademevesi koormab üle kogu taristu. Üleujutusi seostatakse enamasti erakordsete ilmaoludega, ent probleemi tegelik põhjus peitub linnade ülesehituses: järjest rohkem rajatakse kõvakattega pindu, kuid sademevee juhtimise süsteemid on ehitatud aastakümneid tagasi teistsuguseid tingimusi arvestades.
Hetkel kuum
Enimloetud
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele