- OMX Baltic0,07%308,36
- OMX Riga0,00%900,07
- OMX Tallinn0,19%2 102,56
- OMX Vilnius0,15%1 452,65
- S&P 500−1,4%7 368,52
- DOW 30−0,05%51 685,56
- Nasdaq −2,14%25 607,67
- FTSE 100−0,09%10 428,85
- Nikkei 225−3,55%69 788,38
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,88
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%84,8
- OMX Baltic0,07%308,36
- OMX Riga0,00%900,07
- OMX Tallinn0,19%2 102,56
- OMX Vilnius0,15%1 452,65
- S&P 500−1,4%7 368,52
- DOW 30−0,05%51 685,56
- Nasdaq −2,14%25 607,67
- FTSE 100−0,09%10 428,85
- Nikkei 225−3,55%69 788,38
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,88
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%84,8
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Mart Sõrg kriisifondist: parem hilja kui mitte kunagi
Euroala kriisifond oleks tulnud luua aastal 1999, kui ühisraha kasutusele võeti, kuid parem hilja kui mitte kunagi, ütles Eesti Panga endine nõukogu esimees Mart Sõrg.
„Probleemid euroala eelarve distsipliiniga tekkisid ja süvenesid juba 10 või rohkem aastaid tagasi ja nüüd me oleme lihtsalt eurosüsteemi kriisi olukorras. Fond ei ole kerge, aga ta on hädavajalik,“ rääkis Sõrg.
„Alternatiiv kriisifondile oleks olnud see, et Euroopas oleks kord majas olnud kui euro loodi, aga kuna korda polnud, siis olukord halvenes ja halvenes. Hiljem millegi parandamine ja taastamine on alati kallim. Kui Kreeka oleks viis aastat tagasi võtnud kätte eelarve reformid, siis poleks nii palju streike toimunud ja kõik oleks valutumalt läinud," möönis ta.
„Suur viga tehti sellega, et euroala kriisifond oleks pidanud tehtama juba siis, kui 1999. aastal euro kasutusele võeti ning kui kõik euroala riigid oleks sellest ajast peale sinna sisse maksnud, oleks praegu Eesti osalus selles väiksem. Kuid siis ei tahetud, ei osatud või ei juletud Euroopa Keskpangale nii palju raha kätte anda,“ märkis Sõrg.
„Viga tehti kahepoolne – üks asi oli see, et distsipliini ei olnud ja teine oli see, et kriisifond oleks tulnud teha juba aastaid varem, euro käiku laskmise ajal. Parem hilja kui mitte kunagi, see mis jäi kunagi tegemata, tuli nüüd ära teha,“ sõnas ta.
Seotud lood
Euroalas üle jõu elanud riigid peaksid kas eelarvet kärpima või eurost loobuma, kommenteeris tööandjate keskliidu juht Enn Veskimägi kriisifondi loomist.
Eesti panus 2013. aastal loodavasse euroala alatisse kriisihaldusmehhanismi on 1,3 miljardit eurot (9% SKPst), millest reaalselt makstakse sisse 144 miljonit eurot.
Inimestel tuleb mõista, et poliitikute vead peavad kinni maksma nad ise ja nende lapsed, rääkis Eleringi juht Taavi Veskimägi euroala kriisifondist.
Viimased aastad on Eesti põllumajandust korralikult proovile pannud. Koroonapandeemia, sõda Ukrainas, väetiste ja energia hinnahüpped ning mitu järjestikust keerulist kasvuaastat on sundinud põllumehi vaatama kriitilise pilguga üle nii oma kulud kui ka investeeringud. Kui varem võis ostuotsuste tegemisel määravaks saada harjumus või pikaajaline koostöösuhe, siis täna kaalutakse iga euro kasutamist palju põhjalikumalt.
Enimloetud
5
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
Lisatud helifail personalijuhi ja töötaja vestlusest
Lähivaldades hinnad Tallinnast kõrgemadki
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
Lisatud helifail personalijuhi ja töötaja vestlusest
Lähivaldades hinnad Tallinnast kõrgemadki
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele