• OMX Baltic0,07%308,36
  • OMX Riga0,00%900,07
  • OMX Tallinn0,19%2 102,56
  • OMX Vilnius0,15%1 452,65
  • S&P 500−1,44%7 365,46
  • DOW 30−0,09%51 666,84
  • Nasdaq −2,21%25 587,04
  • FTSE 100−0,09%10 428,85
  • Nikkei 225−3,55%69 788,38
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%84,81
  • OMX Baltic0,07%308,36
  • OMX Riga0,00%900,07
  • OMX Tallinn0,19%2 102,56
  • OMX Vilnius0,15%1 452,65
  • S&P 500−1,44%7 365,46
  • DOW 30−0,09%51 666,84
  • Nasdaq −2,21%25 587,04
  • FTSE 100−0,09%10 428,85
  • Nikkei 225−3,55%69 788,38
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%84,81
Aastaks 2020 ambitsioonikad eesmärgid seadnud Euroopa riigid on hakanud üle vaatama ja kärpima finantskriisi eel paika pandud taastuvenergia toetusi.
Põhjuseks nii majanduse madalseis ja eelarveprobleemid, valearvestused toetussüsteemide loomisel kui ka mure elektrienergia hinnatõusu mõjust ettevõtetele ja tarbijatele.
Palju kärpeid on osaks langenud päikeseenergia sektorile.
Toetused pandi paika majanduse buumi ajal, arvestamata, et mida enam päike paistab, seda rohkem toetusi tuleb maksta, ütles intervjuus ajalehele Wall Street Journal Hispaania tööstusminister Miguel Sebastian. Ministri sõnul peavad toetused olema jätkusuutlikud ega tohi ohustada Hispaania tööstuse konkurentsivõimet.
Toetustele loodud ärimudelid kannatavad
1. augustil võttis Hispaania valitsus vastu otsuse kärpida 45 protsendi võrra toetusi uutele rajatistele, mis toodavad elektrienergiat fotoelementidega päikesepaneelide abil. Olemasolevate rajatiste toetusi tahab valitsus vähendada 30 protsendi võrra.
Algselt lubas valitsus toetusi, mis tagasid päikeseenergia tootjale traditsioonilistest allikatest toodetud energiaga võrreldes pea 10 korda kõrgema hinna (6,8 krooni kWh). Seda piiramatus koguses 25 aastaks. Kümned tuhanded firmad Hispaanias on sellele rajanud oma ärimudeli, mis nüüd on ohus - installeeritud võimsust on 3,8 GW.
Hispaania valitsusele, kes hoolimata taastuvenergia kõrgest hinnast pole tahtnud tavatarbijale hinda tõsta, on tugisüsteemist tiksunud tootjate ees 16 miljardi euro suurune võlakohustus lisaks niigi kreenis riigifinantsidele.
Päikeseenergia toetusi on vähendamas ka Saksamaa, piirates juuli alguses samuti toetusi fotoelementidega päikesepaneelide abil energiat tootvatele rajatistele. 13 protsenti alanesid katusele paigaldatud paneelide toetused ning avamaale ehitatud päikesepargid jäid toetustest üldse ilma.
Kärpimist põhjendab Saksamaa päikesepaneelide hinna kiire langusega, mis võimaldab investeeringud kiiremini tagasi teenida.
Oktoobris jõustuvad lisakärped, mis jätavad toetused siiski atraktiivseks - 3,8-5,3 krooni kWh pealt. Seadus tagab kõrge ostuhinna 20 aastaks.
Päikseenergia buum ohustab hinnatõusuga
Saksamaa ja Itaalia järel oli mullu Euroopas suurim uute päikeseenergia tootmisvõimsuste paigaldaja Tšehhi. Äsja otsustas Tšehhi valitsus toetusi poole võrra vähendada ning kehtestada aastane limiit päikese- ja tuuleenergia toetustele. Kõik selleks, et ohjeldada buumi, mis riskib järsult tõsta elektrienergia hinda ja elektrivõrgu ebastabiilsust.
Prantsusmaal võivad päikeseenergia toetused aastaks 2020 tavatarbijale maksma minna kokku 54 miljardit eurot, hoiatab vastvalminud sektori ülevaade. Riik on tänavu toetusi kärpinud juba kahel korral, kuid peaks seda buumi ohjeldamiseks veelgi tegema, soovitab dokument. Viimase kärpe järel on toetused 4,3-5,5 krooni kWh kohta.
Suhtumise muutust vaatavad murega taastuvenergiasektori firmad ja investorid. Kardetakse, et roheline revolutsioon jääb toppama, kui investorid sektorist ära pöörduvad ja ka pangad riigi toe vähenedes laenukraanid koomale keeravad.

Seotud lood

Arvamused
  • 04.09.10, 12:20
Suurinvestor pilbastab tuuleäri
Ärimees ja Tallinna ekslinnapea Tõnis Palts kirjutab Saarte Hääles avaldatud arvamusloos, et tuulikuäri on saatanast, kuna on kallis ja perspektiivitu.
Uudised
  • 05.09.10, 13:49
Mõis: ei teeni, ei teeni me liiga palju raha
Eesti suuremad taastuvenergia toetuse saajaid OÜ Nelja Energia üks omanikest Jüri Mõis ütleb, et tema küll tuuleäriga "liiga palju raha" ei teeni.
Uudised
  • 04.09.10, 14:48
Parts jättis "poole" targu valimata
Majandusminister Juhan Parts tunnistab, et ei mäleta täpselt, kuidas ise 2007. aastal riigikogus elektrituruseaduse menetlemise ajal hääletas.
Uudised
  • 04.09.10, 13:22
Ligi: kõik rumalused ei saa olla igavesed
Rahandusminister Jürgen Ligi langetaks taastuvenergiatoetusi poole võrra.
  • ST
Sisuturundus
  • 12.06.26, 11:54
Martins Sulte: investeeringute pikk nimekiri ei tähenda veel mitmekesist portfelli
Eesti inimesed investeerivad järjest teadlikumalt, kuid küpsema investeerimiskultuuri järgmine samm ei ole lihtsalt uute positsioonide lisamine. Mintose tegevjuhi Martins Sulte sõnul peaks investor üha selgemalt küsima, millist tööd iga vara portfellis teeb. Kui kogu portfell sõltub peamiselt varade hinnatõusust, on kõik munad sisuliselt ühes korvis – isegi siis, kui investeeringuid näib esmapilgul olevat mitu.

Liitu kirjaga

Telli uudiskiri

Hetkel kuum

Kontaktid

Liitu uudiskirjaga 1

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1

Rikaste TOP 500

1
Kristo Käärmann
1 699 200 000
2
Markus Villig
1 248 400 000
3
Taavet Hinrikus
1 138 400 000
4
Raul Kirjanen
637 100 000
5
Margus Linnamäe
590 600 000

Liitu uudiskirjaga 2

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2

Podcastid

Kaubanduse Aastakongress 2024

Kaubanduse Aastakongress 2024

Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.

  • Toimumiskoht:
    T1 Tallinn Venue
  • PRO

Eesti ettevõtete tervis

77.7%
12.7%
9.6%
Krediidihinnang

Ettevõtete tervis

(Hea, rahuldava ja halva krediidihinnanguga ettevõtete arv)
Toetajad
  • A.Tammel
  • Alltech
  • Baltic Agro

Kontaktid

Tagasi Äripäeva esilehele