Eesti Energia börsihimu kahvatus kraadi võrra

"Aga nüüd, kui tuuakse ette finantsplaan ja seal selguvad, et kõik numbrid ei ole päris need, mida siiani on arvatud, et rahaline võit on tagasihoidlik, et kapitalivajaduse suhtes on ebaselgus - siis sellest ongi tulnud vaidlus. Ja vaidlused on lõpetamata. Nii et mul ei ole praegu väga palju lisada," vastas rahandusminister ja börsiplaani pooldaja Jürgen Ligi eilsel valitsuse pressikonverentsil Äripäeva küsimusele. Ligi kommenteeris Eesti Energia rahastamiseks koostatud komisjoni ettepanekut, mille peaminister Andrus Ansip koos küsimustega tagasi saatis. Väidetavalt polnud ka Ansipi arvates plaan elluviimiseks veel piisavalt küps.

Ka euro tulek võib börsiplaane muuta

Ligi vihjas, et komisjoni esitatud börsilemineku korralduse hindades ja intressimäärades võivad vead sees olla. Pealegi on otsustamise juures äärmiselt kaalukas, kas Eesti liitub eurotsooniga või mitte. "Euro uudis muudab kardinaalselt meie olukorda, muudab intressimäärasid, muudab kogu äriplaani. Ja öelda, et me läheme maikuus - kui veel (euro - toim) otsust pole, kui teadmist veel pole maailmal - see annab kapitalile hoopis teise hinna. Ja finantsplaanides on üks tähtsamaid näitajaid, mis hinnaga on kapital ja mis on kaasnevad kulud," ütles Ligi. Tema hinnangul kulub börsile minekuks paarsada miljonit.

Äripäev arvutas, et kui Eesti Energia aktsiaid müüakse 8 miljardi krooni eest ning korraldajad võtavad selle pealt 3 protsenti, tähendab see riigi jaoks veerand miljardit krooni kulu. Valitsus aga kinnitas eile, et Eesti Energia aktsiaid plaanitakse müüa veidi väiksema summa eest.

Majandusminister Parts nentis äärmist rahavajadust

Majandusminister Juhan Parts lausus, et järgmisel neljapäeval hekseldatakse kabinetis kitsaskohad läbi. Parts vangerdas eile kõrvale Äripäeva palutud selgitusest, millised on komisjoni saadetud ettepaneku nõrgad kohad. Ta ütles vaid: "Küsimus pole vaid selles, mismoodi Eesti Energiat rahastada, sest kokkuvõttes on raha ju vahend. Kõige olulisem on see, et Eestis peab olema tagatud energeetiline kindlus ka aastate pärast. Eesti Energia vajab kiiresti investeeringuid." Veel lisas ta, et Eesti Energia rahavajadus on äärmiselt kriitiline ja valitsus on otsustega juba hiljaks jäänud.

Eesti Energia juht Sandor Liive oli eile tavapäraselt napisõnalisem: "Ma ei kommenteeri valitsuse dokumente, sest ma ei ole vabariigi valitsus," Liive jätkas: "Ei taha avalikult õli juurde valada, seda on juba liiga palju." Liive rõhutas, et Eesti Energia vajab lisaraha, kuid mais börsileminekut pole ta samuti mõistlikuks pidanud.  "Esimene võimalik aeg on juuni, kui novembris sünnib otsus. Aga see on väga selgelt valitsuse otsus, nii et ärme rutta sündmustest ette," lausus Liive.

taust

-Ainus pragmaatiline lahendus on börs. Selliste olukordade jaoks börsid ju loodud on, kinnitas SEB Enskilda juhatuse liige Henrik Igasta eelmisel nädalal Eesti Energia börsilemineku kohta.-East Capital Exploreri tegevjuht Gert Tiivas ütles 10. novembril Äripäevale, et Eesti Energia sobib hästi börsile. Tegemist on hästi juhitud firmaga, mis tegutseb investoritele arusaadavas ja atraktiivsessektoris ja mis vajab arenguks palju lisakapitali. Vähemusosaluse börsileviimisel oleks investoritel võimalus osaleda Eesti majanduse kasvuloos.

pane tähele

*Eesti Energia vajab üle 100 miljardi krooni*Arengukavades ette nähtud tegevusi rahastatakse riigieelarvest ja energiaettevõtete eelarvest.*Energiamajanduse arengukavas kavandatud tegevusteks kulub riigil umbes 32 miljardit krooni aastani 2020 ning elektrimajanduse arengukava tegevusteks umbes 17,5 miljardit krooni aastani 2018.*Koos erakapitali ja laenukapitali kaasamisega kulub kogu energiamajanduse arengukava elluviimiseks järgmise 15 aasta jooksul üle 100 miljardi krooni.