Röövellikud valitsemistasud

Kahjuks pole võimalik niisama turult aktsiaindeksit osta, seega jääb valik, kas osta mõni fond või individuaalseid aktsiaid. SEB ja teised pangad võtavad oma fondide haldamise eest 1,5% või isegi rohkem aastas, koos kuludega kuni 5% aastas. Iga aktsia ostmine oleks jälle teenustasudena liiga kulukas. Mitu aktsiat oleks siis optimaalne osta ja kui palju oleks õiglane fondile maksta riski vähendamise eest?

Kui osta võrdses koguses viit kõige suuremat aktsiat, siis tuleb välja, et maksimumtasu, mida haldajale maksta, on 0,57%. Seda 100 000kroonise portfelli puhul. 300 000kroonise portfelli puhul langeks maksimumtasu, millega fondi riski vähendamine ära tasub, 0,38 protsendini.

Kui keskmine Eesti fond võtab kokku depoo- ja muudeks tasudeks 2%, siis annab 100 krooni investeerinud inimene niisama pangale 32% oma võimalikust tulust ja 300 krooni investeerinud inimene 36%. Seega, kui sa peaksid aastas oma investeeringutega 50 000 krooni teenima, siis võtavad praeguses olukorras pangad sellest iga aasta 12 000 krooni teenustasuks ära. Ja nii igal aastal.

Tundub imelikult suur number? Pangad on kavalad oma teenustasude suurust varjama. Et aru saada, kuidas tegelikku teenustasu arvutada, on vaja teada lihtsat terminit.

Sharpe ratio on summa, mida sa efektiivselt riski võttes teenid. Ostes üksikaktsiat, võtab inimene riski ebaefektiivselt. Kui ebaefektiivselt? Näiteks, kui osta suvaliselt üks USA suurim aktsia, siis võtad keskmiselt 70% liiga palju riski. Samas kui sa ostad kas või kaks aktsiat, langeb su mittetasustatud risk 35% peale, viie aktsia puhul on see vaid 5% kogu riskist.

Sharpe ratio mõõdab, kui palju on see risk kroonides sulle väärt. Maailma parimad riskikapitalifondid saavad vähestele valitud investoritele pakkuda sharpe ratio 2. Eestis müüdavata fondide volatiilsus on umbes 15%. Mis tähendab, et see 5% lisa ka riski kõige paremal juhul ei ole väärt rohkem kui 1,5% aasta tasu. Praktikas on aktsia indeksi fondide Sharpe umbes 0,3.

Võttes arvesse, et viie aktsia ostmise kulu on viis korda suurem kui ühe aktsia oma, saamegi maksimumtasuks 0,57% (eeldan, et ostad ja müüd portfelli maha kord kahe aasta jooksul ja maksad 70 krooni tehingutasu aktsia või fondi pealt). See on USAs normaalne tasu, SP500 indeksi ETFi SPY tasu on näiteks 0,11%.

Seega ärge ostke pankade pakutud fonde, kus teenustasud üle 0,5% (põhimõtteliselt kõik Eesti fondid). Selle asemel visake münti ja valige 3-5 suuremat aktsiat või ETFi.

Tehke endale selgeks, et ajalooline tulusus ei näita tuleviku tulusust. Pangad teevad igal aastal mitu erinevat fondi ja siis müüvad järgmisel aastal neid, mis juhuslikult eelmisel aastal rohkem tootsid. Küll saab järgmise aasta tootlikkust ennustada, võttes fondi volatiilsuse, korrutades selle sharpe ratio'ga (ehk 0,3ga) ja liites Libori. 15% volatiilsusega fondi tootlus pole kunagi üle 7% aastas. Makstes sellest ära 2% valitsemistasudeks, jääb teile ainult 5%.

Ostes viit suvalist aktsiat, kaotate te ainult 0,25% tootlusest lisariskile ja 0,35% lisaostukuludele. Lisaks ei pea te aktsiaid ostes maksma väljalaske- ja tagasivõtutasusid.

Ostes paari erinevat aktsiat, avaneb teil võimalus igal aastal üks viiest aktsiast maha müüa. Müües aastas aktsia, mis on hinnas kukkunud, saate efektiivselt oma tulumaksukohustust paar aastat edasi lükata ja samal ajal igal aastal osa rahast elamiskuludeks välja võtta.