- OMX Baltic−0,27%313,82
- OMX Riga0,07%950,88
- OMX Tallinn−0,15%2 144
- OMX Vilnius−0,36%1 500,64
- S&P 5000,41%7 707,22
- DOW 300,07%53 502,14
- Nasdaq 0,92%26 370,18
- FTSE 100−0,68%10 803,66
- Nikkei 225−0,2%66 131,98
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%100,35
- OMX Baltic−0,27%313,82
- OMX Riga0,07%950,88
- OMX Tallinn−0,15%2 144
- OMX Vilnius−0,36%1 500,64
- S&P 5000,41%7 707,22
- DOW 300,07%53 502,14
- Nasdaq 0,92%26 370,18
- FTSE 100−0,68%10 803,66
- Nikkei 225−0,2%66 131,98
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%100,35
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Swedbank: aktsiaturult pensionifondidele präänikut ei tule
Hansa Pensionifondi K3 fondijuhi Kristjan
Tamla sõnul ei ole aktsiaturgudele, kus on kõvasti hakkama pandud
kogumispensionifondide raha, oodata tänavu olulist tõusu.
„Praegu oleme arvamusel, et 2009. aastal ei ole veel märkimisväärset aktsiahindade tõusu oodata, sest paljud finantssektoris olevad ja sealt viimastel kvartalitel reaalmajandusse üle kandunud probleemid vajavad endiselt lahendamist,“ põhjendas Tamla, miks olukord pensionifondidele tumedates toonides paistab.
Tamla sõnul sõltub fondide käekäik otseselt globaalsete finantsturgude, eelkõige aktsiaturgude liikumisest. Samas pakuvad mitmed kõrge investeerimisreitinguga võlakirjad praegu atraktiivseid tootluse võimalusi, märkis ta. „On tõenäoline, et esimesena saabub tõus krediiditurgudele,“ lisas ta.
"Kuna aktsiaturud langesid terve 2008. a jooksul, siis alanes sellel perioodil keskmiselt ka pensionifondide osakute puhasväärtus. See tähendab, et inimeste poolt sisse makstud summad kaotasid oma väärtust terve aasta jooksul," kommenteeris Tamla, miks pensionikogujate raha sulanud on. Aktsiaturgude pöördumisel muutub see pilt vastupidiseks, lisas ta.
Nimelt on 2007. aasta oktoobrist on II pensionisamba kogujad suunanud fondidesse kokku umbes 4,5 miljardit krooni, aga nende pensioniportfelli maht on kasvanud vähem kui miljardi krooni võrra.
Taust:
II pensionisamba fondid saavutasid tipptaseme 2007. aasta oktoobri lõpus, kui fondide kogumaht ulatus 10,69 miljardi kroonini.
Sealt alates on fondiosaku hinnad tulnud alla keskmiselt üle veerandi võrra (Eesti Kogumispensionide üldindeks EPI on langenud 157,64 punktilt 115,32 punktile ehk 26,8%), mistõttu on fondide maht jäänud toppama.
Fondide koondmaht saavutas tipptaseme 2008. aasta 2. septembril, ulatudes 12,86 miljardi kroonini. Praegu on II pensionisamba fondides raha 11,67 miljardit krooni.
Seotud lood
Kui arvestada, et selle perioodi sisse jääb
ka viimase poolsajandi kõige hullem finantskriis, siis ei saa Eesti teise samba
fondide peaaegu seitsmeaastast tootlust liiga nõrgaks pidada, leiab ERGO
fondijuht Siim Valner.
SEB Varahalduse juhatuse liige Sven Kunsing
ütles, et mida Eestis veel tõsisemalt kogetud pole, on kulla hinna langus.
Kujutage ette ehitusplatsi, kus töötab korraga tuhandeid spetsialiste. Siin paigaldatakse seadmeid, rajatakse kaabeldusi, paigaldatakse ventilatsiooni ja monteeritakse torustikke. Tööalad muutuvad pidevalt, ehitustehnika võtab ruumi ning ligipääs vajalikele piirkondadele võib olla piiratud. Lisame siia veel kilomeetreid torustikke, sadu keevisliiteid ja range tähtaja objekti käivitamiseks.
Hetkel kuum
Enimloetud
2
5
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
Viimased uudised
Eesti ohuhinnang pole muutunud
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Eesti ohuhinnang pole muutunud
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele