Samas õigustas Valner pensionifondide käitumust, öeldes, et kui aktsiaturud on 2007. aasta oktoobriga võrreldes kaotanud keskeltläbi poole oma väärtusest, siis EPI 50 indeksi (agressiivse strateegiaga fondide indeks, mis investeerivad vähemalt poole varadest võlakirjadesse ning kuni poole varadest aktsiatesse – toim) langus on samal ajal olnud 31 protsenti, sealhulgas viimase aastaga 26 protsenti.
Samas tõi ta välja, et konservatiivsed fondid on olnud viimase 12 kuu jooksul positiivse tootlusega, ainult ühe erandiga.
Valner tahtis südamele panna, et pensioniks kogumine on pikaajaline säästmine, mille edukus sõltub valdavalt turgude edukusest. „Kui kõik aktsiaturud teevad läbi suure languse, siis sellest langusest ei jää puutumata ka Eesti pensionifondid. Ei ole mõistlik eeldada, et pensionifondide tootlus peaks igal aastal olema positiivne ja seda kohe kahekohalise arvuga. Ka Eesti majanduskasvu näitaja ei ole enam kahekohaline ja positiivne, vaid hoopis negatiivne,“ põhjendas ta.
Taust:
II pensionisamba fondid saavutasid tipptaseme 2007. aasta oktoobri lõpus, kui fondide kogumaht ulatus 10,69 miljardi kroonini.
Sealt alates on fondiosaku hinnad tulnud alla keskmiselt üle veerandi võrra (Eesti Kogumispensionide üldindeks EPI on langenud 157,64 punktilt 115,32 punktile ehk 26,8%), mistõttu on fondide maht jäänud toppama.
Fondide koondmaht saavutas tipptaseme 2008. aasta 2. septembril, ulatudes 12,86 miljardi kroonini. Praegu on II pensionisamba fondides raha 11,67 miljardit krooni.
Seotud lood
Hansa Pensionifondi K3 fondijuhi Kristjan
Tamla sõnul ei ole aktsiaturgudele, kus on kõvasti hakkama pandud
kogumispensionifondide raha, oodata tänavu olulist tõusu.
SEB Varahalduse juhatuse liige Sven Kunsing
ütles, et mida Eestis veel tõsisemalt kogetud pole, on kulla hinna langus.
Inimesed peaksid hakkama võrdlema
pensionifondide tootlusi, sest neil on võimalus valida endale parem fond, kui
neile läheb korda, mis nende pensionisambaga toimub, märkis LHV Varahalduse
tegevjuht Mihkel Oja.
Riia uue ärikeskuse Preses Nama Kvartālsi ehitus liigub järjekindlalt edasi ning projekt on jõudnud olulisse järgmisse etappi. Kandekonstruktsioonide ja tehnosüsteemide kõrval käivad juba aktiivselt tulevaste üürnike büroopindade väljaehitustööd. Veel 28. augustini saab märkida projekti 8,5% tootlusega lunastustähtajani tagatud võlakirju.