• OMX Baltic0,06%307,95
  • OMX Riga0,00%900,07
  • OMX Tallinn0,19%2 102,56
  • OMX Vilnius0,23%1 450,91
  • S&P 500−0,37%7 472,79
  • DOW 300,29%51 712,71
  • Nasdaq −1,32%26 166,6
  • FTSE 100−0,37%10 399,23
  • Nikkei 225−3,55%69 788,38
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%84,84
  • OMX Baltic0,06%307,95
  • OMX Riga0,00%900,07
  • OMX Tallinn0,19%2 102,56
  • OMX Vilnius0,23%1 450,91
  • S&P 500−0,37%7 472,79
  • DOW 300,29%51 712,71
  • Nasdaq −1,32%26 166,6
  • FTSE 100−0,37%10 399,23
  • Nikkei 225−3,55%69 788,38
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%84,84
Tänavu Venemaal Ust-Luugas valmiv terminal vähendab masuudi transiiti läbi Eesti ligikaudu veerandi võrra, millest kaotavad nii Tallinna Sadam kui ka Eesti Raudtee.
Samas pärsib Eesti Raudtee infrastruktuuritasude metoodika venelaste suurenevat huvi teisi kaupu läbi Eesti vedada.
"Kui Ust-Luuga terminal hakkab täies mahus tööle, võiks kaotsiminev masuudikogus olla 5-5,5 miljonit tonni aastas," rääkis transiidiekspert Raivo Vare. See on veerand Tallinna Sadamat läbivast vedellastist, millest suurem osa ongi masuut.
Kui arvutada Vare pakutud number tonnidest ümber vaguniteks, tähendab see aastas 1400-1500 masuudirongi kadu.
Seda ohtu aga pole, et Eesti masuudiärist täiesti kõrvale jääks, sest Tallinn on piirkonna ainuke sadam, kuhu saavad sisse sõita suured tankerid. Mida madalamal on aga naftatoodete hinnad, seda suurem on laevaveo hinnatundlikkus.
Eesti Raudtee juhatuse esimehe Kaido Simmermanni sõnul on nad nii selle kui ka järgmise aasta plaanides masuudiveo vähenemisega arvestanud.
Tallinna Sadama nõukogu esimees Neinar Seli ütles, et ettevõte plaanib sel aastal kaubaveo ning puhaskasumi osas olla eelmise aasta tasemel, kui sadamaid läbis 29 miljonit tonni kaupa ning ettevõtte puhaskasum oli suurusjärgus 400 miljonit krooni.
Masuudi asemel oodatakse teisi kaupu. Kui headel aegadel vähendas Venemaa oma toodete transiiti läbi Eesti poliitilistel põhjustel ning seda enda jaoks suhteliselt valutult, siis muutunud majandusolukorras on venelastel üha suurenev huvi kaupa müüa.
"Tahtjaid on söe, väetiste ja naftaproduktide vedamiseks, kokku kümne miljoni tonni peale," rääkis Kaido Simmermann.
Kuid huvilisi peletab Eesti Raudtee veotariifipoliitika, mille järgi infrastruktuuri kasutamise tasud tõusevad, kui veetavad kaubakogused vähenevad. Vare sõnul on tegu vale loogikaga, mis oli ehitatud lootusel, et kaubakogused kasvavad.
Kuid ajad on muutunud. Veel 2006. aastal veeti Eesti Raudtee rööbastel 44,4 miljonit tonni kaupu, eelmisel aastal vähenes kaubavedu aga juba 26 miljoni tonnini.
"See on traagiline olukord, kus osa võidust läheb kaotsi ning kõige rohkem kaotab Eesti Raudtee," märkis Vare.
Simmermanni sõnul vaadatakse tariifimetoodika ümber ning järgmisel või ülejärgmisel aastal võidakse tasusid juba teistmoodi arvutada.

Seotud lood

Uudised
  • 16.09.08, 01:30
Milliseid samme tuleb astuda, et Vene transiit Eestist ei kaoks?
Transiidiekspertide hinnangul viib Venemaa pea kogu naftatransiidi Eestist välja, Ust-Luuga sadam võib transiidi ära tõmmata isegi kiiremini kui 3–4 aastaga, usuvad eksperdid.
Uudised
  • 19.09.08, 16:54
Antropov: ilma Venemaa osaluseta ei ole transiit võimalik
Paldiski Sadama juhatuse esimees Robert Antropov ütles online-intervjuus dv.ee-le, et ilma Venemaa osaluseta ei ole transiit võimalik.
Uudised
  • 22.08.08, 18:21
Tallinna Sadam: Eesti kaotas osa transiiti jäädavalt
Tallinna Sadama finantsjuht Marko Raid ütles, et sadama varasemad kaubamahud ei taastu enam kunagi, samuti on Eesti mõned kaubad jäädavalt kaotanud.
Uudised
  • 12.09.08, 19:08
Eesti Raudtee juht: Vene transiit kaob tulevikus täielikult
Eestit läbiv Vene transiit on püsivalt langenud, Eesti Raudtee juht Kaido Simmermann prognoosib, et tulevikus võib see hoopiski kaduda.
  • ST
Sisuturundus
  • 12.06.26, 12:17
Nõukogude reostusest Põhjamaade jätkusuutlikkuseni: kuidas keskkonnaaktivism kujundas Eesti iseseisvust
Eesti tee iseseisvuse taastamiseni oli tihedalt seotud keskkonnaalaste protestidega, millest algas ka keskkonna-alane koostöö Põhjamaade naabritega.

Liitu kirjaga

Telli uudiskiri

Hetkel kuum

Kontaktid

Liitu uudiskirjaga 1

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1

Rikaste TOP 500

1
Kristo Käärmann
1 699 200 000
2
Markus Villig
1 248 400 000
3
Taavet Hinrikus
1 138 400 000
4
Raul Kirjanen
637 100 000
5
Margus Linnamäe
590 600 000

Liitu uudiskirjaga 2

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2

Podcastid

Kaubanduse Aastakongress 2024

Kaubanduse Aastakongress 2024

Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.

  • Toimumiskoht:
    T1 Tallinn Venue
  • PRO

Eesti ettevõtete tervis

77.7%
12.7%
9.6%
Krediidihinnang

Ettevõtete tervis

(Hea, rahuldava ja halva krediidihinnanguga ettevõtete arv)
Toetajad
  • A.Tammel
  • Alltech
  • Baltic Agro

Kontaktid

Tagasi Äripäeva esilehele