Eestit läbiv Vene transiit on püsivalt
langenud, Eesti Raudtee juht Kaido Simmermann prognoosib, et tulevikus võib see
hoopiski kaduda.
Venemaa eksportis varem läbi Eesti veerandi oma raskest kütteõlist ehk umbes 25 miljonit tonni aastas, lisaks veel muud kaubad. Diplomaatiliselt pingestunud suhted kahe riigi vahel viisid selleni, et Venemaa suunas kergemad kaubad enda sadamatesse, kirjutas Reuters.
See juhtub tulevikus ka raske kütteõliga, ütles Eesti Raudtee juht Kaido Simmermann.
Artikkel jätkub pärast reklaami
„Kolme-nelja aasta pärast ei läbi Vene naftasaadused enam üldse Eestit. Võib-olla vaid väikestes mahtudes, aga mitte sel kujul nagu täna,” ütles Simmermann Reutersile.
Eesti Raudtee juhi sõnul suunatakse osa Kiriši rafineerimistehasest tulevast masuudist valmivasse Ust-Luuga sadamasse.
„Sadam valmib järgmise aasta algul või keskel. Me valmistume ette uueks situatsiooniks,” tõdes Simmermann.
„Naftasaadused tulevad lõunast ja Moskva lähistel olevatest rafineerimistehastest. Järgmisel faasis, kui valmib uus terminal, suunatakse ka sealt tulevad naftasaadused mujale," lisas ta.
Eelmise aasta aprillis otsustas Eesti valitsus eemaldada II maailmasõja monumendi Tallinna kesklinnast ja viis selle surnuaeda. Venemaa võttis seda käiku kui solvangut ja peagi pärast seda hakkasid vähenema kaubaveod Eesti sadamatesse.
Hetkel kuum
Võlakirju saab märkida 28. augustini
Artikkel jätkub pärast reklaami
Tallinna Sadama selle aasta esimese kaheksa kuu kaubaveod on 26,6% vähenenud võrreldes mullu sama ajaga.
Lisaks on praktiliselt olematuks muutunud Venemaalt tulev süsi, kuigi alles 2005. aastal ehitati uus söeterminal Eestisse.
Simmermanni sõnul oli oodatav, et Venemaa järk-järgult suunab aina rohkem energiaprodukte enda sadamatesse, eelmise aasta aprillisündmused lihtsalt kiirendasid seda protsessi.
Eesti kavatseb edaspidi keskenduda Venemaalt tulevate mittestrateegiliste kaupade transportimisele, kaasa arvatud konteinerveod, ütles Simmermann.
Seotud lood
Tänavu Venemaal Ust-Luugas valmiv terminal
vähendab masuudi transiiti läbi Eesti ligikaudu veerandi võrra, millest kaotavad
nii Tallinna Sadam kui ka Eesti Raudtee.
Venemaal Kingissepas ja Peterburis
ekspordi-impordiga tegelev ettevõtja Vadim Fedorov on pronksiööst tuleneva
majandusblokaadi tõttu kaotanud miljoneid kroone ja ootab pikisilmi Eesti-Vene
suhete soojenemist ning raudteetranspordi taastumist.
Kell on 9.45. Garderoobi ees on järjekord, registreerimislaua juurde saabub korraga 30 inimest ja esimese ettekandeni on jäänud 15 minutit. Suure konverentsi edu ei sõltu ainult programmist ja esinejatest. Kui suur hulk külalisi saabub korraga, hakkavad rolli mängima praktilised detailid: kui kiiresti jõutakse registreerimisest saali, kas garderoob on mugavalt paigutatud, kas kohvipausil tekivad järjekorrad ja kas kõik leiavad õigel ajal järgmise ruumi.