- OMX Baltic0,04%314,68
- OMX Riga0,16%950,24
- OMX Tallinn0,11%2 147,24
- OMX Vilnius−0,08%1 506,11
- S&P 500−0,02%7 675,7
- DOW 30−0,21%53 463,88
- Nasdaq −0,08%26 130,2
- FTSE 100−0,07%10 878,12
- Nikkei 2250,62%66 262,16
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%98,33
- OMX Baltic0,04%314,68
- OMX Riga0,16%950,24
- OMX Tallinn0,11%2 147,24
- OMX Vilnius−0,08%1 506,11
- S&P 500−0,02%7 675,7
- DOW 30−0,21%53 463,88
- Nasdaq −0,08%26 130,2
- FTSE 100−0,07%10 878,12
- Nikkei 2250,62%66 262,16
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%98,33
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Milliseid samme tuleb astuda, et Vene transiit Eestist ei kaoks?
Transiidiekspertide hinnangul viib Venemaa
pea kogu naftatransiidi Eestist välja, Ust-Luuga sadam võib transiidi ära
tõmmata isegi kiiremini kui 3–4 aastaga, usuvad eksperdid.
“Võimalik, et Ust-Luuga tõmbab kogu transiidi enda peale 3–4 aasta pärast, kuid selleks võib kuluda ka 6–7 aastat,” sõnas Transiidi Assotsiatsiooni tegevdirektor Ago Tiiman. “Kõik sõltub sellest, kui kiiresti Ust-Luuga terminal tööle hakkab. On teada, et see on praegu valmis, kuid ei saa olla kindel milleski, mis puudutab Venemaad.”
Tiimani hinnangul võib Vene transiiti kompenseerida kaubavedu Kesk-Aasia riikidest. “See võib olla puit, väetis, süsi,” ei välistanud Tiiman, et asjad võivad hakata arenema optimistlikuma stsenaariumi järgi.
Veosemaht väheneb iga päevaga
ASi Referta juhataja Toivo Ninnas on aga pigem nõus Eesti Raudtee juhataja Kaido Simmermanni prognoosiga – Vene naftatransiit kaob Eestist juba lähitulevikus. “Ma ütleks, et see juhtub juba ühe, mitte 3–4 aasta pärast, nagu arvab Simmermann. Veosemaht langeb iga päevaga,” selgitas Ninnas, ennustamata siiski täielikku kadumist.
“Mängus on liiga suured investeeringud ning investorid teevad kõik, et saada kas või osa oma rahast tagasi,” arvas Ninnas. “Täiesti võimalik, et väike transiit ikkagi jääb,” lisas ta.
“Meie rõõmuks või Venemaa kurvastuseks praegu meie naabritel alternatiivi ei ole,” lisas Ninnas, kuid hoiatas ette, et varsti selline alternatiiv tekib. Tema andmetel kavatseb Venemaa valitsus investeerida kümne aastaga sadamatesse umbes triljon dollarit.
Ka ASil Refetra Ninnas eriti helget tulevikku ei näe. “Meil on veel paar kaubavoogu ning seda ka ainult sellepärast, et Venemaale pole neid praegu vaja. Võib-olla 6–7 aasta pärast õnnestub mahtusid suurendada, kuid seda taset, mis meil oli, ei saa me enam kunagi tagasi,” kinnitas Ninnas.
Poliitilised probleemid kiirendasid protsessi
Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsiooni (ERAA) juhataja Toivo Kuldkepp sõnas, et Venemaa transiidi kiire kadumine pole enam mingi uudis. “See poliitika käib juba ammu ning on täiesti loomulik, et Eestit läbivad transiidimahud pidevalt kahanevad,” sõnas ta.
Transiidispetsialist Raivo Vare oli veendunud, et nii või teisiti oleks transiidimahud kahanenud, poliitilised probleemid lihtsalt kiirendasid seda protsessi.
“Kaotame need kaubagrupid, mis olid meile siiani edu toonud, näiteks energiakandjad. Mis aga puudutab transiiti, siis tulevikus lähme üle näiteks konteinervedudele,” sõnas Vare.
Hetkel kuum
Vaguniveod võivad muutuda olematuks
Tema arvates toimub ümberkorraldus mitmes sektoris. “Eesti raudtee-ehitus on ehitatud üles mudelile, et teenindada veosemahte. Praeguseks on see mudel aegunud. Seetõttu satuvad esimesena löögi alla siseveod, mis jäävad praktiliselt seisma. Olematuks võivad muutuda ka vaguniveod,” lisas Vare.
Teiseks satuvad Vare hinnangul löögi alla reisijaveod – riik ei kavatse abiraha suurendada.
“Tegelikult läheb 2/3 investeeringutest infrastruktuuri eeskätt reisijatevedudesse. Kaubarong võib liikuda kiirusega 40 km/t, aga suurte kiiruste ajastu nõuab ka suuri investeeringuid. Kasumiga raha tasa teenida on küllaltki problemaatiline, kuna lõputult piletihindu tõsta ka ei saa,” arutles Vare.
“See on riigi poliitika, mitte aga raudtee ega riikidevaheliste suhete küsimus. Riik peab otsustama, kas tasub jätkata elatanud mudeli rahastamist ning kuidas doteerida reisijatevedu,” kommenteeris Vare kokkuvõtteks.
Seotud lood
Tänavu Venemaal Ust-Luugas valmiv terminal
vähendab masuudi transiiti läbi Eesti ligikaudu veerandi võrra, millest kaotavad
nii Tallinna Sadam kui ka Eesti Raudtee.
Venemaal Kingissepas ja Peterburis
ekspordi-impordiga tegelev ettevõtja Vadim Fedorov on pronksiööst tuleneva
majandusblokaadi tõttu kaotanud miljoneid kroone ja ootab pikisilmi Eesti-Vene
suhete soojenemist ning raudteetranspordi taastumist.
Kui kiiresti jõuaksid liitlasväed ja nende tehnika vajadusel Eestisse ning siin ühest piirkonnast teise? Mis juhtub aga siis, kui mõni oluline sild või teelõik langeb rivist välja? Need ei ole enam lihtsalt küsimused peas või paberil, vaid osa Eesti julgeolekust ja kriisivalmidusest.
Enimloetud
2
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele