Suurettevõtja Tiit Vähi sõnul tuleb
järgmise aasta riigieelarve prognoositav defitsiit kümme miljardit krooni
katta kas reservide või laenu arvel.
Vähi hinnangul on järgmise aasta riigieelarve defitsiit kümme miljardit krooni, mida ei ole kulude kärpimisega võimalik kokku hoida. See tähendab, et tuleb kasutada reserve või võtta laenu, oleneb sellest, kumb tuleb majanduslikult otstarbekam, ütles ta.
See on juba riigi rahanduse kujundajate otsus, kas on otstarbekam need miljardid võtta reservidest või laenata, märkis Vähi.
Tema sõnul on majanduslanguse tingimustes raske kõikidel. Tuleks püüda võimalikult vähe rabeleda, st säilitada tänast majanduspoliitikat, kinnitas Vähi. "See tähendab, et majanduse langusfaasis ei tohiks tõsta makse, sest mitte niivõrd tähtis pole eelarve tasakaal, kuivõrd majanduse elavdamine," lisas ta.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Riigi otsusega tõsta majutusasutuste käibemaks viielt protsendilt üheksale võiks Vähi sõnul leppida, kui toitlustusasutustel langeks käibemaks 18-lt protsendilt üheksale. "Mõlemad valdkonnad on suures osas eksport, kuna hästi palju on väliskliente," põhjendas Vähi. Ekspordimaks on teatavasti null, lisas ta. Samuti on see valdkond tema sõnul kiire käibega ehk valdkonna raha läheks kiirelt ringlusse.
Seotud lood
Eelmise aasta lõpu seisuga oli Eesti riigil
kasutada 15,3 miljardit krooni erinevaid reserve, ütles rahandusminister Ivari
Padar.
"Ega ma siin midagi väga rõõmsat ei näe,
aga paanikat ka mitte," ütles rahandusminister Ivari Padar eile
rahandusministeeriumis toimunud pressikonverentsil, kus tutvustati värsket
majandusprognoosi ning uuendatud konvergentsiprogrammi.
Endise rahandusministri ja praeguse
hotelliärimehe Aivar Sõerdi hinnangul oleks laenukoormuse suurendamine riigile
kehv lahendus, mis lükkab probleemide lahendamise vaid edasi.
Rahandusminister Ivari Padar
ütles eelmisel laupäeval sotsiaaldemokraatide üldkogul, et riik võiks
kaaluda laenu võtmist, kuid neid rahasid tohiks kasutada vaid varem kokkulepitud
kulude finantseerimiseks.
Scandagra Eesti AS-i viljaäri juhi Marge Pähkli ja teraviljaostujuhi Urbo Viliberti sõnul kõigub nisu hind praegu kitsas vahemikus ning suuremaid hinnahüppeid ei nähta. Võrreldes eelmise saatega on nisu päevahind langenud ligikaudu 4–5 eurot tonni kohta ning turu peamine fookus on jätkuvalt ilmastikul.