Endise rahandusministri ja praeguse
hotelliärimehe Aivar Sõerdi hinnangul oleks laenukoormuse suurendamine riigile
kehv lahendus, mis lükkab probleemide lahendamise vaid edasi.
„See oleks kindlasti kehv lahendus, kui riik võtaks laenu,“ möönis Sõerd. „Sisuliselt tähendaks see probleemide edasilükkamist, selle asemel et neid tänavu ja tuleval aastal lahendada.“
Lahenduste leidmisel ei tohiks riik Sõerdi sõnul enam vigu ega valearvestusi läbi lasta.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Sõerd loetles üles kolm punkti, mida riik praegu tegema peaks. Esiteks oleks vaja korralikku plaani, teiseks peaks tõsiseks eesmärgiks võtma EL rahaliidu liikmeks saamise, mis tähendaks vaid reootrika asemel ka tegusid. Ning kolmandaks peaks mõtlema tulude baasi suurendamise peale.
Sõerd möönis, et riigi reservide kasutamine on ilmselt juba paratamatus ning osa kassareservist kulub juba tänavu defitsiidi katteks. „Minul küll ei ole kindlust, et praegune valitsus suudab järgmise aasta eelarve tasakaalus planeerida,“ tunnistas ta. Meie pluss on Sõerdi sõnul praegu see, et headel aegadel ei kulutatud ülelaekunud kulusid ära, vaid suurendati reserve. „Tänu sellele on meil praegu miljardid pensioni reservis ja kassareservis. Seetõttu ei ole me ka nii hullus olukorra kui Läti,“ tõi ta välja helgema poole.
Sõerd märkis, et oleks kehv lugu, kui reservid jooksvate kulude katteks ära kulutada. Ta lisas, et praegu liiguvad kõik prognoosid väga kehvas suunas ja positiivseid uudiseid praktiliselt ei ole.„Tasakaalus eelarve saavutamine on ambitsioonikas ettevõtmine ja raskesti saavutatav,“ tõdes ta.
Seotud lood
Riik peab laenu võtma vaid siis, kui midagi
muud enam üle ei jää, praegu tasub kaaluda reservide kasutuselevõttu, ütles
riskikapitalist Allan Martinson.
Rahvaliidu aseesimehe Kajar Lember leiab,
et kui riigi omafinantseerimisvõime on puudulik, siis selle üheks lahenduseks
võtta kasutusele riiklikud võlakirjad.
Rahandusminister ja sotsiaaldemokraat Ivari
Padar leiab, et lähiaastatel on võimalik defitsiidis riigieelarve koostamine,
samuti võib Eesti kaaluda laenu võtmist, sest riiki lõpmatuseni õhukeseks
viilida ei saa.
Suurettevõtja Tiit Vähi sõnul tuleb
järgmise aasta riigieelarve prognoositav defitsiit kümme miljardit krooni
katta kas reservide või laenu arvel.
Scandagra Eesti AS-i viljaäri juhi Marge Pähkli ja teraviljaostujuhi Urbo Viliberti sõnul kõigub nisu hind praegu kitsas vahemikus ning suuremaid hinnahüppeid ei nähta. Võrreldes eelmise saatega on nisu päevahind langenud ligikaudu 4–5 eurot tonni kohta ning turu peamine fookus on jätkuvalt ilmastikul.