• OMX Baltic0,07%308,36
  • OMX Riga0,00%900,07
  • OMX Tallinn0,19%2 102,56
  • OMX Vilnius0,15%1 452,65
  • S&P 500−1,44%7 365,46
  • DOW 30−0,09%51 666,84
  • Nasdaq −2,21%25 587,04
  • FTSE 100−0,09%10 428,85
  • Nikkei 225−3,55%69 788,38
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%84,81
  • OMX Baltic0,07%308,36
  • OMX Riga0,00%900,07
  • OMX Tallinn0,19%2 102,56
  • OMX Vilnius0,15%1 452,65
  • S&P 500−1,44%7 365,46
  • DOW 30−0,09%51 666,84
  • Nasdaq −2,21%25 587,04
  • FTSE 100−0,09%10 428,85
  • Nikkei 225−3,55%69 788,38
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%84,81
Rahandusminister Ivari Padar ütles eelmisel laupäeval sotsiaaldemokraatide üldkogul, et riik võiks kaaluda laenu võtmist, kuid neid rahasid tohiks kasutada vaid varem kokkulepitud kulude finantseerimiseks.
Järgneb Padari kommentaar:
"On igati mõistlik arutada läbi erinevad finantseerimise võimalused tuleva aasta defitsiidi katmiseks. Reservid on meie pikal perioodil kogutud tagavara, mida tänastes maailma finantskriisi tingimustes võib riigil vaja minna ka muudel eesmärkidel. Kui aga riigile antakse mõistlikel tingimustel laenu, võib olla kindlate projektide kulude katmine laenuraha arvelt oluliselt jätkusuutlikum lahendus reservide vahendite kulutamise asemel.
Kordaksin aga veel ka üle, et laenu võtmine ei suurendaks riigi kulutamise võimalusi tuleval aastal. Laen oleks siiski vahend, millega kindla projekti eest tasuda ja nii vähem reservirahasid kasutada. Seega ei saa siin rääkida võimalike uute kulude tegemisest, vaid varem kokkulepitud kulude finantseerimise aluste üle vaatamisest. Selge on ju see, et laen eelarvet tasakaalu ei too, vaid annab pelgalt muu finantseerimisallika kui reservid.
Kindlasti ei saa siin aga olla küsimuseks jooksvate kulude katmine laenu arvelt, sest Eesti riik suudab väga hästi oma jooksvad kulud katta laekuvatest tuludest. Siin saab küsimuseks olla näiteks konkreetsete investeeringute finantseerimine ja mõne suurema projekti tarbeks laenamine. Sel moel aitaks riik veelgi enam kaasa majanduse elavdamisele, ent siht eurotsooniga liitumisel oleks jätkuvalt silme ees ning mustadeks päevadeks kogutud tagavara taskus.
Tänasel päeval on meil Euroopa Liidu kõige väiksem võlg ning Maastrichti kriteeriumide täitmisel lisavõlakohustuste võtmine meid ei sega. Koos majandustsükli langusfaasiga on alanemas ka inflatsioon, mis on senini olnud meie problemaatiline koht eurole üleminemise kriteeriumide täitmisel. Kindlasti peame aga hoolega silma peal hoidma valitsussektori eelarve defitsiidi 3% piires hoidmisel ning tuleva aasta eelarvet tuleb finantseerimisallikast olenemata justnimelt selle pilguga vaadata.
Kahtlemata on tegemist praegu ideetasandil välja käidud variandiga, mis vajab edasist analüüsi spetsialistide poolt ning arutamist ka valitsuses - hommepäev me laenu võtma ei lähe. Laenu võtmine pole naljaasi ning millisel juhul oleks tegu hea lahendusega, vajab veel analüüsimist - millise projekti puhul võiks laenuvõtmist üleüldse kaaluda ning millistel tingimustel me selle laenu võiks saada."

Seotud lood

Uudised
  • 24.11.08, 13:43
Martinson: laenamise asemel kasutagu riik reserve
Riik peab laenu võtma vaid siis, kui midagi muud enam üle ei jää, praegu tasub kaaluda reservide kasutuselevõttu, ütles riskikapitalist Allan Martinson.
Uudised
  • 24.11.08, 19:51
Lember: on aeg rakendada riiklikud võlakirjad
Rahvaliidu aseesimehe Kajar Lember leiab, et kui riigi omafinantseerimisvõime on puudulik, siis selle üheks lahenduseks võtta kasutusele riiklikud võlakirjad.
Uudised
  • 22.11.08, 19:41
Padar: Eesti riik võib kaaluda laenu võtmist
Rahandusminister ja sotsiaaldemokraat Ivari Padar leiab, et lähiaastatel on võimalik defitsiidis riigieelarve koostamine, samuti võib Eesti kaaluda laenu võtmist, sest riiki lõpmatuseni õhukeseks viilida ei saa.
Uudised
  • 24.11.08, 16:41
Vähi: eelarvemiinuse täidavad vaid reservid või laen
Suurettevõtja Tiit Vähi sõnul tuleb järgmise aasta riigieelarve prognoositav defitsiit kümme miljardit krooni katta kas reservide või laenu arvel.
  • ST
Sisuturundus
  • 04.06.26, 11:25
Scandagra ekspert: nisuturul hinnatõusuks praegu tuge ei nähta
Scandagra Eesti AS-i viljaäri juhi Marge Pähkli ja teraviljaostujuhi Urbo Viliberti sõnul kõigub nisu hind praegu kitsas vahemikus ning suuremaid hinnahüppeid ei nähta. Võrreldes eelmise saatega on nisu päevahind langenud ligikaudu 4–5 eurot tonni kohta ning turu peamine fookus on jätkuvalt ilmastikul.

Liitu kirjaga

Telli uudiskiri

Hetkel kuum

Kontaktid

Liitu uudiskirjaga 1

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1

Rikaste TOP 500

1
Kristo Käärmann
1 699 200 000
2
Markus Villig
1 248 400 000
3
Taavet Hinrikus
1 138 400 000
4
Raul Kirjanen
637 100 000
5
Margus Linnamäe
590 600 000

Liitu uudiskirjaga 2

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2

Podcastid

Kaubanduse Aastakongress 2024

Kaubanduse Aastakongress 2024

Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.

  • Toimumiskoht:
    T1 Tallinn Venue
  • PRO

Eesti ettevõtete tervis

77.7%
12.7%
9.6%
Krediidihinnang

Ettevõtete tervis

(Hea, rahuldava ja halva krediidihinnanguga ettevõtete arv)
Toetajad
  • A.Tammel
  • Alltech
  • Baltic Agro

Kontaktid

Tagasi Äripäeva esilehele