Rahandusminister ja sotsiaaldemokraat Ivari
Padar leiab, et lähiaastatel on võimalik defitsiidis riigieelarve koostamine,
samuti võib Eesti kaaluda laenu võtmist, sest riiki lõpmatuseni õhukeseks
viilida ei saa.
Täna toimunud sotsiaaldemokraatide üldkogul peetavas kõnes rõhutas erakonna esimees Ivari Padar, et äärmiselt olulise majandusliku kindlustunde pakkuja on finantsiline julgeolek, mille tagab võimalikult kiire euro kasutuselevõtt Eestis ja seda peavad toetama kõik järgnevad poliitilised otsused ja sammud.
„Kuni euro tulekuni ei ole võimalik alandada tulumaksu,“ oli Padar veendunud. „Lähiaastatel on võimalik defitsiidis riigieelarve koostamine, kuid me peame väga selgelt jälgima, et me ei ületaks Maastrichti kriteeriume, mis tähendab väga läbimõeldud eelarvepoliitikat.“
Padari sõnul võib Eesti kaaluda laenu võtmist, sest riiki lõpmatuseni õhukeseks viilida ei saa, kõiki reserve läbi lüüa ei tohi ja laenu osas meil ka Maastricht turjas ei ole.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Padar oli kindel, et praeguses töötuse kasvu olukorras, peab riik välja pakkuma mõistlikud lahendused, kuidas töölt vabanenuile pakkuda uusi võimalusi naasta tööturule. „Ma näen siin olulist rolli ühendatud tööturuametil ja töötukassal.“
„On iseloomulik, et läbi aegade on sotsiaaldemokraatidel tulnud olla valitsuses ikka keerulisematel aegadel. Eelminegi, aastast 1999, valitsus ju alustas tööd aasia ja vene kriisist tulnud surutises. Sõbrad, lubage mul öelda üht: toonased probleemid olid lapsemäng täna meie ees seisvate väljakutsetega,“ rääkis Padar oma kõnes erakonnakaaslastele.
Seotud lood
Endise rahandusministri ja praeguse
hotelliärimehe Aivar Sõerdi hinnangul oleks laenukoormuse suurendamine riigile
kehv lahendus, mis lükkab probleemide lahendamise vaid edasi.
Riik peab laenu võtma vaid siis, kui midagi
muud enam üle ei jää, praegu tasub kaaluda reservide kasutuselevõttu, ütles
riskikapitalist Allan Martinson.
Rahandusminister Ivari Padar
ütles eelmisel laupäeval sotsiaaldemokraatide üldkogul, et riik võiks
kaaluda laenu võtmist, kuid neid rahasid tohiks kasutada vaid varem kokkulepitud
kulude finantseerimiseks.
Suurettevõtja Tiit Vähi sõnul tuleb
järgmise aasta riigieelarve prognoositav defitsiit kümme miljardit krooni
katta kas reservide või laenu arvel.
Viimased aastad on Eesti põllumajandust korralikult proovile pannud. Koroonapandeemia, sõda Ukrainas, väetiste ja energia hinnahüpped ning mitu järjestikust keerulist kasvuaastat on sundinud põllumehi vaatama kriitilise pilguga üle nii oma kulud kui ka investeeringud. Kui varem võis ostuotsuste tegemisel määravaks saada harjumus või pikaajaline koostöösuhe, siis täna kaalutakse iga euro kasutamist palju põhjalikumalt.