Eestlane pole nii tubli ja tragi, nagu ta
arvab, tema töökvaliteet on tegelikult kehv, ütles Pärnu Juhtimiskonverentsil
Arho Anttila.
"Eesti inimesed on väga tublid ja normaalsed, mitte laisad, nagu kirjutas Sami Lotila. Aga neil on üks häda. Kuna nad on elanud nii pikalt kinnises süsteemis, siis nad ei tea, milline on tegelik rahvusvaheline tase. Arvatakse, et ollakse väga tublid ja töökad, aga tegelikult see pole nii. Tegelikult jätab töö kvaliteet soovida. Kui oleks laiem silmaring, suudaksid inimesed ennast muuta,“ ütles Pärnu Juhtimiskonverentsil Arho Anttila, NOW! Innovations`i juht.
Autor: Liis Kängsepp, Urve Vilk
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Majanduslangus on õnn, sest iga kitsikusega
kaasneb võimalus. Reaalset jõukust toodetakse langusperioodil, mitte kasvu ajal.
Bermeti nõukogu esimees ning Tallinna
Tehnikaülikooli majandusteaduskonna õppejõud Ergo Metsla ütles Pärnu
juhtimiskonverentsil, et kuna Eesti ettevõtted on tegutsenud ajal, mil on olnud
suur kasv, peetakse seda iseenesestmõistetavaks.
Ainuüksi ettevõttes osaluse andmine või
lubadus osaluse andmiseks töötajat enam ei motiveeri, need ajad on möödas, ütles
Pärnu Juhtimiskonverentsil esinenud Marko Saag.
Finantsanalüüside ja –poliitikakeskuse
(CFAP) vanemteadur ja Tallinna Tehnikaülikooli innovatsiooni poliitika ja
tehnoloogiavalitsemise erakorraline professor Carlota Perez ütles Pärnu
juhtimiskonverentsil, et pole mõtet otsida majanduslanguse süüdlasi, vaid
keskenduda majanduse muutmisele.
Eesti inimesed investeerivad järjest teadlikumalt, kuid küpsema investeerimiskultuuri järgmine samm ei ole lihtsalt uute positsioonide lisamine. Mintose tegevjuhi Martins Sulte sõnul peaks investor üha selgemalt küsima, millist tööd iga vara portfellis teeb. Kui kogu portfell sõltub peamiselt varade hinnatõusust, on kõik munad sisuliselt ühes korvis – isegi siis, kui investeeringuid näib esmapilgul olevat mitu.