Kommentaar: Kas Tallinna börs on saamas surmahoopi?

Möödunud aasta alguses kulmineerunud börsimull kuivas meil kokku susinaga. Tallinna börsi suuremad kukkumised jäävad langusperioodi algusesse, s.t. möödunud aasta veebruarisse. Kümne enamkaubeldava aktsia hinnaliikumist peegeldav Äripäeva indeks kukkus siis kahel päeval kuus ning hiljem on suuremad langused jäänud vaid alla viie protsendi.

Esialgu müüsid ülekuumenud börsil aktsiaid kohalikud investorid ning tänu suhteliselt mõõdukale aga ka pikaleveninud hinnalangusele said nii mõnedki investorid armuaega ning mõned suuremate positsioonide omanikud said aktsiad müüki panna väiksemate portsjonite kaupa.

Tundub, et olemuslikult muutus olukord sel aastal ning seda põhjustasid sündmused arenevatel turgudel, mille tõttu hakkasid Eesti aktsiaid müüma ka välisfondid. On ju siia regiooni investeerinud peamiselt Ida-Euroopale ning arenevatele turgudele spetsialiseerunud välisfondid.

Kipun arvama, et Balti aktsiaturgudelt lahkuvad välisfondid ei tule tagasi võib-olla mitte kunagi. Miks ma nii arvan? Tegemist ei ole ju esimese ega ilmselt ka viimase börsilangusega ja pikemas perspektiivis hakkavad aktsiate hinnad varem või hiljem taas tõusma. Muidugi on see nii, aga sellist võimast tõusu nagu oli aastael 1999 kuni 2006 ei näe me ilmselt niipea. Oli ju eelmise majandus- ja börsibuumi peamiseks mootoriks integreerumine ning liitumine Euroopa Liiduga. Mis peaks olema järgmise buumi katalüsaatoriks, ei oska mina ette kujutada.

Võiks ju arvata, et uue hingamise võiks börsile anda riigiettevõtete (Eesti Energia, Eesti Raudtee, Eesti Post, Tallinna Sadam) noteerimine Tallinna börsil. Kui aga vaadata viimasel kolmel aastal börsile läinud ettevõtete saatusi, siis erilist optimismi tulevased avalikud esmaemissioonid (IPO) samuti ei tekita. Vähem kui kolm aastat tagasi tegi Eesti börsiajaloo edukaima avaliku esmaemissiooni Tallink. Aktsiaid märkis üle 17 000 inimese, mis elanike üldarvu arvestades oli silmapaistev tulemus ka rahvusvahelises mastaabis. Paraku on aktsiaid märkinute investeeringust 70 protsenti tänaseks haihtunud. Sama palju on kaotanud Ekspress Grupi aktsiaid märkinud ning Arco Vara IPOs osalenute ja investeeringust on kadunud 88 protsenti. Märkimisväärselt on kaotanud on ka need Olympic EG aktsiate märkijad, kes ei jõudnud kahe aasta tagust staaraktsiat õigel ajal maha müüa.

Seetõttu ongi väga raske uskuda, et järgmised avalikud aktsiate esmaemissioonid osutuvad rahva seas sama populaarseks, kui olid Tallinki või Ekspress Grupi omad. Muidugi, IPOde edukused sõltuvad eelkõige institutsionaalsetest investoritest ehk peamiselt välisfondidest. Nende jaoks aga on tõstatunud üha teravamalt likviidsus nii Tallinna, aga ka teistel börsidel.