Kas Eesti Pangas on liiga palju töötajaid?

Lisaks solidaarsusele elanikkonnaga ja riigieelarvest rahastatavate ametikohtade täitjatega, on see märk eestvedamisest.

Küsimus ei ole kokkuhoiu numbrilises suuruses – eestvedamine peaks seisnema kvalitatiivses muudatuses. Seega ka argumendid nagu “meie majandusinimesed vaatasid, et ta tegelikult kallis ju ei ole...” on vaid märk sellest, et puudujääk on eelkõige juhtimisfilosoofias, mitte eelarves – kui vahendeid saab majandada, siis inimesi tuleb eest vedada.

Kui juhid soovivad, et töötajad nõustuvad palgatõusuta andma endast parimat, et tulla toime piiratud ressurssidega, peavad juhid ise astuma esimese sammu näitamaks pühendumist ja eeskuju. Kui kärbitakse kogu sektori eelarvet, mõjutades tervet elanikkonda, ning organisatsiooni eelarvet, mõjutades kõiki töötajaid, on loomulik, et ka strateegiline tipp piirab oma eelarvet.

Eesti Panga nõukogu otsus on siinkohal tänuväärne. Ühelt poolt on see sõnum Eesti Panga ja teiste avalike organisatsioonide töötajatele – otsida võimalusi kokkuhoiuks kõigil tasanditel. Palkade, hüvitiste ja kulude kokkuhoid organisatsioonide kõrgematel astmetel võib aidata saavutada muudatust kogu organisatsiooni mõtteviisis ja toimimises, näidates selgelt olukorra tõsidust.

Kuid vast kõige olulisemana võib seda näha üleskutsena Eesti avaliku sektori eliidile, et astuda sarnaseid samme oma valdkondades ja sel viisil motiveerida ka töötajaid panustama.

Otsus vähendada oma palku ja hüvitisi avaliku sektori juhtide poolt ei ole ennekuulmatu. Selle aasta juunis loobusid Suurbritannia ministrid oma iga-aastasest palgatõusust, et näidata eeskuju parlamendile ning solidaarsust avaliku sektori töötajate ja rahvaga. Keenia president Mwai Kibaki loobus 2006. aastal parlamendi pakutud palgatõusust. Rahvusvaheliste diplomaatide hinnangul proovis ta sellega muu hulgas takistada Keenia parlamendi liikmeid tõstmast oma palku.

Kuigi riikide taustsüsteemid ning võimalikud varjatud põhjused erinevad, jääb eestvedamisaspekt samaks.

Eeskujuks saab tuua ka Malaisiat, kus valitsus näitas rahva ja avaliku sektori töötajate suhtes üles solidaarsust kütusehindade tõstmise järel ning tõenäoliselt parandas sellega oma legitiimsust. Nimelt avalikustas Malaisia peaminister Abdullah Badawi selle aasta juunis meetmed Malaisia valitsuse kulude piiramiseks – ministrite lisatasude vähendamine, piirangud ametlikele välisreisidele (otsustati osaleda vaid olulistel rahvusvahelistel ning valitsusvahelistel üritustel), uute ametikohtade loomise külmutamine, varade (nt autode, mööbli ja arvutite) ostmise ning valitsusasutuste renoveerimistööde edasilükkamine, tagasihoidlikumad valitsusasutuste üritused ja autasustamised, hotellides peetavate töötubade, seminaride ja konverentside vähendamine jne.

Lisatasude piiramisest ning palgalise puhkuse vähendamisest ei jätnud ennast välja ka peaminister ise.

Eleanor Rosalynn Smith Carter on öelnud, et liider viib inimesed sinna, kuhu nad tahavad minna, aga suurepärane liider viib inimesed sinna, kuhu nad tingimata ei taha minna, aga kus nad peaksid olema. Võib vaid loota, et Eesti Panga nõukogu otsusest võetakse eeskuju – isegi siis, kui vastumeelselt – ning et ka parteiliidrid on suurepärased liidrid parlamendi liikmete juhtimisel.