Endisel nõukogu esimehel Sõrgil oli hea meel, et Eesti Panga töötajad pole sunnitud võtma näiteks SMS-laene, vaid saavad vajadusel kiirlaenu võtta turvaliselt keskpangast.
Sõrg juhtis tähelepanu ka sellele, et sarnaseid hüvesid pakutakse töötajatele paljudes asutustes ning keskpank ei tööta otseselt maksumaksja raha eest, vaid majandab ennast ise. „Kui ongi natuke soodsam intress, siis keskpank loobub mingist osast kasumist personalipoliitika hüvanguks,“ sõnas ta.
Turu keskmisega võrreldes tunduvalt madalamate intresside kohta kostis Sõrg veel, et nii palju kui tema keskpanga juhtkonda tunneb, ei usu ta, et raha mõtlematult loobitakse. „Ma arvan, et intressid on optimaalsed,“ märkis ta.
Küsimusele, kas keskpangas ei tööta mitte liiga palju inimesi ja liialt suurte hüvedega, vastas endine nõukogu esimees Sõrg, et töötajate küsitlemisel on enamlevinud seisukoht, et tööd on Eesti Pangas palju ja palk väike. Keskpanga töötajate voolavuse protsent oli Sõrgi sõnul viimati 8 protsendi kandis. „Minnakse näiteks kommertspanka, kus on suurem palk,“ märkis ta. Eesti Pangas töötab 236 inimest, nende ametinimetused ja -kohustused pole samas avalikkusele nähtavad.
„Keskpank peabki rahapoliitika tõttu olema veidike läbipaistmatum. Teaduslikud uuringud on näidanud, et väga läbipaistva keskpanga rahapoliitika pole nii efektiivne,“ põhjendas Sõrg Eesti Panga üsna läbipaistmatut poliitikat.
Sõrg oli aastatel 1998-2008 Eesti Panga nõukogu esimees, praegu on ta Tartu Ülikooli Ettevõttemajanduse instituudi emeriitprofessor.
Endine Eesti Panga nõukogu esimees Mart Sõrg
Seotud lood
2007. aastal oli Eesti Panga nõukogu
liikmetele välja makstud tasu (põhitöötasu ja lisatasud) kokku 2,4
miljonit krooni ja Eesti Panga juhatuse liikmetele välja makstud tasu
(põhitöötasu ja lisatasud) kokku 6,1 miljonit krooni.
Tegemist ei ole soodustusega, laenude
tingimused on võrreldavad turu tingimustega, teatas oma
töötajatele kommertspankadega võrreldes siiski tunduvalt
soodsama intressiga laenu andva Eesti Panga pressiesindaja.
Äripäev uuris, millistel tingimustel saavad
Eesti suurematest kommertspankadest laenu oma töötajad, kuid pankadest laekusid
vaid väga napisõnalised vastused, et laenu antakse sarnaselt
turutingimustele.
Tallinna Ülikooli avaliku juhtimise lektor
Birgit Vallmüür kirjutab tänase Äripäeva arvamusküljel, et peab Eesti Panga
nõukogu otsust vähendada nõukogu esimehe ja liikmete hüvitisi kauaoodatud
sümboolseks sammuks Eesti avaliku sektori juhtfiguuride poolt.
Tugevad vihmasajud toovad aina sagedamini kaasa olukordi, kus linnatänavad muutuvad minutitega jõgedeks, ristmikud seisavad vee all ning sademevesi koormab üle kogu taristu. Üleujutusi seostatakse enamasti erakordsete ilmaoludega, ent probleemi tegelik põhjus peitub linnade ülesehituses: järjest rohkem rajatakse kõvakattega pindu, kuid sademevee juhtimise süsteemid on ehitatud aastakümneid tagasi teistsuguseid tingimusi arvestades.