Eesti Pangas koristajaid enam kui analüütikuid

Töötajate arvult kõige suuremad on haldusosakond – kelle 36 töötaja hulgas on ka 13 koristajat – ning sularaha- ja turvaosakond, kus töötab samuti 36 inimest.

Töötajate arvult järgneb 27 inimesega rahvusvaheliste- ja avalike suhete osakond. See omakorda jaguneb avalike suhete bürooks, väljundite allosakonnaks, tugiteenuste bürooks ja kahe töötajaga Eesti Panga muuseumiks.

19 inimest töötab finantsvahenduse osakonnas, 15 finantsosakonnas ja 16 finantsturgude osakonnas.

Üle kümne töötajaga osakonnad on veel maksebilansi- ja majandusstatistika osakond (16 inimest), arvelduste osakond (15), rahapoliitika osakond (15), majandusuuringute osakond (11), infotehnoloogia osakond (10). Samuti peab Eesti Pank oma palgal viite juristi ja ühte juristi abi.

Eelnevaile lisanduvad mõned väiksemad osakonnad ja viieliikmeline juhtkond eesotsas Eesti Panga presidendi Andres Lipstokiga. Keskpanga asepresidentideks on Märten Ross, Andres Sutt ja Rein Minka.

Eesti Panga 33 allüksust jagunevad 14ks osakonnaks, 11ks allosakonnaks, neljaks talitusesks ja kolmeks bürooks.

Eelmise aasta lõpupäevil teatas Eesti Pank, et nende palgakulu jääb 2009. aasta eelarve kohaselt mullusele tasemele, mis oli 124 miljonit krooni. Samuti ei muutu ametikohtade arv. Äripäev arvutas palgakulust ja keskmisest töötajate arvust lähtudes Eesti Panga keskmiseks brutopalgaks ühes kuus 32 846 krooni. Võrdluseks: Eesti keskmine brutopalk eelmise aasta kolmandas kvartalis oli 12 512 krooni.

2007. aasta lõpus oli Eesti Pangas tööl 254 inimest, kellest 18ga oli tööleping peatatud. Peamised töölepingu peatamise põhjused olid lapsehoolduspuhkusel viibimine, töötamine Euroopa Keskpangas või teistes rahvusvahelistes organisatsioonides.

Endine hansapankur Indrek Neivelt Eesti Panga töötajate arvu vajalikkust täna kommenteerida ei soovinud. Ta ütles, et on sellest nii palju rääkinud. 2006. aastal tunnistas Neivelt Ärilehele, et Eesti Pank ei üritagi majandust juhtida ja on praegusel kujul mõttetu.