Soome võimud ei kavatse praegusel kujul
Nord Streami keskkonnamõjude uuringut Läänemere põhja gaasijuhtme paigaldamiseks
heaks kiita.
YLE teatas reedel allikaid mainimata, et valitsus on vastu Soome lahe käsitlemisele osana Läänemere põhjapoolsest regioonist, nagu on konsortsiumil praegu plaanis, ning nõuab selle uurimist eraldiseisva ökoloogilise tervikuna, vahendas Postimees.ee.
Soomlaste hinnangul ei anna sidumine Läänemere põhjaosa ülejäänud aladega piisavalt sisulist teavet gaasijuhtme keskkonnamõjudest Soome lahele, mistõttu pole võimalik anda neile ka mõistlikku hinnangut.
Läänemere põhjaosa on nimelt Soome lahest erinev muu hulgas näiteks merepõhja ehituse, merevee soolsuse ja ka teiste näitajate osas, mistõttu ei ole neid ühtse tervikuna uurides võimalik teha teaduslikult vettpidavaid järeldusi, leidsid eksperdid. Hamburgis lõppenud nõupidamisel peeti ebapiisavaks ka konsortsiumi seniste uuringute käigus kogutud andmeid.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Venemaa riigiduuma asespiikri sõnul ei
pidurda maailma tabanud finantskriis Nord Streami edasiminekut gaasijuhtme
ehitusel.
Venemaa agressioon Gruusia vastu ning
peaminister Putini avalik hirmutamine gaasi- ja naftatarnete võimaliku
peatamisega Euroopasse on täiesti uude valgusesse seadnud ka Nord Streami
projekti tegeliku olemuse, kirjutab Riigikogu liige Marko Mihkelson oma
ajaveebis.
Newsru.com kirjutas, et Nord Stream AG tegi
kõigi kolme Balti riigi valitsusele ettepaneku merealuse gaasitrassiga ühendatud
gaasihoidla ehitamiseks. Siiani on läbirääkimisi hakanud pidama vaid Läti
valitsus.
Viimased aastad on Eesti põllumajandust korralikult proovile pannud. Koroonapandeemia, sõda Ukrainas, väetiste ja energia hinnahüpped ning mitu järjestikust keerulist kasvuaastat on sundinud põllumehi vaatama kriitilise pilguga üle nii oma kulud kui ka investeeringud. Kui varem võis ostuotsuste tegemisel määravaks saada harjumus või pikaajaline koostöösuhe, siis täna kaalutakse iga euro kasutamist palju põhjalikumalt.