Venemaa agressioon Gruusia vastu ning
peaminister Putini avalik hirmutamine gaasi- ja naftatarnete võimaliku
peatamisega Euroopasse on täiesti uude valgusesse seadnud ka Nord Streami
projekti tegeliku olemuse, kirjutab Riigikogu liige Marko Mihkelson oma
ajaveebis.
Õigupoolest on selle projekti julgeolekualastest ohtudest ka varem räägitud, kuid nüüd on need tunduvalt selgepiirilisemad.
Sisuliselt on Nord Stream kujunemas väga tõsiseks julgeolekuohuks mitte üksnes Läänemere äärsetele riikidele - eriti Poolale ja Balti riikidele, vaid ka kogu Euroopale.
Juba praegu viitavad näiteks Nord Streami "töötajate" Gerhard Schröderi kui Paavo Lipponeni geopoliitilised avaldused sellele, mida Venemaa tegelikult läbi Nord Streami projekti taotleb. Selleks on Balti riikide, Poola ja Ukraina isoleerimine ning poliitilise mõjujõu suurendamine Saksamaa ja võimalikult ka Soome üle. Lõpptulemuseks on Euroopa Liidu ühispoliitikate hajusus ja läbikukkumine, hoiatab Mihkelson.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Venemaa riigiduuma asespiikri sõnul ei
pidurda maailma tabanud finantskriis Nord Streami edasiminekut gaasijuhtme
ehitusel.
Soome võimud ei kavatse praegusel kujul
Nord Streami keskkonnamõjude uuringut Läänemere põhja gaasijuhtme paigaldamiseks
heaks kiita.
Kell on 9.45. Garderoobi ees on järjekord, registreerimislaua juurde saabub korraga 30 inimest ja esimese ettekandeni on jäänud 15 minutit. Suure konverentsi edu ei sõltu ainult programmist ja esinejatest. Kui suur hulk külalisi saabub korraga, hakkavad rolli mängima praktilised detailid: kui kiiresti jõutakse registreerimisest saali, kas garderoob on mugavalt paigutatud, kas kohvipausil tekivad järjekorrad ja kas kõik leiavad õigel ajal järgmise ruumi.
Hetkel kuum
Võlakirju saab märkida 28. augustini