Balti riigid ajavad Swedbanki uppi

Mis täpsemalt viib devalveerimiseni, on see, et me saaks eksporttööstuse konkurentsivõimeliseks vaid siis, kui meil palgad kukuks. Aga kui palgad kukuvad, ei suuda me eluasemelaene tagasi maksta. Ja see võibki viia devalveerimiseni, kuna kaotada siis enam palju ei ole - selleks ajaks on juba inimesed siis nagunii eluasemed kaotanud.

Sellest tulenevalt ennustatakse Balti riikide suurimale pangale Hansapangale (emapangaga Swedbank) halba. Deposiidid on 102 miljardit Rootsi krooni, laene 177 miljardit. Seega on laenu deposiitmäär 174%, mis on üsna kõrge riigi jaoks, kuid tundub, et Swedbank (Hansa) saab 177%, omades ulatuslikku deposiitosa. Leedus tundub laenu deposiitmäär mõistlik, Eestis vaatamata 62% deposiidi jagamisele ja ainult 49% laenamisele on laenu deposiitmäär 163%. Lätis on sama määr 176%.

Oma järeldustes jõuab Hempton tõsiasjani, et Swedbank katab Läti jooksevkonto defitsiiti ning teeb seda eurodes. Mis juhtub järgmiseks?

Kui latt devalveeritakse (mis tundub vältimatu) siis Hansapank peab Swedbankile tasuma eurodes ja kuna tema varad on lattides, võib ta osutuda maksejõuetuks. Kui latti ei devalveerita, siis ainult sellepärast, et Swedbank on valmis jätkama rahastamist ja see ei ole ilus. Hansa võlgneb Swedbankile üle 30 miljardi Rootsi krooni - kõik eurodes. Hansapanga omakapital (umbes 7 miljardit Rootsi krooni) on samuti hooletusse jäetud. See kõik on väga problemaatiline Swedbankile. Parimal juhul kaotab ta oma sõltumatuse ja tõenäosus, et Swedbankist võib saada Rootsi riigi vara, ei ole väike.

John Hemptoni teooriaga nõustub ka noor majandustudeng Claus Vistesen, kelle arvates võib lühidalt öelda, et see tähendab põhja, mis võib küll karm tunduda, aga ta ei näe tõesti võimalust, kuidas suudetakse taastada bilanss, kui just ei garanteerita, et Balti riigid de facto võtavad kasutusele euro kõik ühe korraga. Ja kui seejärel Hansapank läheb põhja nagu argumenteeris Hempton, võib sama juhtuda ka Swedbankiga ja raha juurdevoolu kasutatakse välispidise defitsiidi katmiseks Balti riikides, mis tähendab, et oleme tõmmatud suurde kuninglikku segapudrusse.

"Ma ei taha öelda, et see tähendaks, nagu Ida-Euroopa vajuks maa alla, aga see tähendab, et on teatud korrektsioonid on tulemas," kirjutas Vistesen. Lõpuks sõnab ta, et see on üks potentsiaalne viis, kuidas asjad võivad minna.

Enamik maid on fikseerinud euro kursi, (lootes saavutada sellega euro liikmestaatuse mõnes etapis) ja omab nüüd ulatuslikku jooksevkonto defitsiiti. Lätil on seis seetõttu iseäranis halb. Valuutakurss on seotud ja jooksevkonto defitsiit on tohutu, peaaegu 25% riigi SKPst. Seal pole mingit kahtlustki, et kurss on sobimatu.

Blogipidaja arvates ei ole Eesti olukord mitte palju parem. Eestis on samuti liiga suur jooksevkonto defitsiit ja rahaühik kroon on samuti fikseeritud Euroga. Ka nende majandus kannatab. Defitsiidiga ei ole lood küll nii hullud kui Lätis, aga ilus see pilt siiski pole. Leedule ennustab blogi veidi helgemat tulevikku, mainides, et Leedu võib-olla napilt jätkusuutlikum kui USA.