Valitsus otsustas riigi otsustusõigusega
äriühingutest dividendidena kokku välja võtta 925,2 miljonit krooni, mis on üle
poole miljardi krooni võrra vähem kui mullu.
Valitsuse korralduse selgituses on kirjas, et 2007. aasta eeldatav dividendilaekumine äriühingutelt on 1 860,6 mln krooni, millest 1 537,2 mln krooni ulatuses on kavandatud laekumine riigi otsustusõigusega äriühingutelt. 2006. aastal laekus dividende 1 295,15 mln krooni, millest 951,3 mln krooni (ehk tänasega samas suurusjärgus) riigi otsustusõigusega äriühingutelt. 2005. a riigieelarve dividendilaekumised olid vastavalt 851,7 mln ja 545,35 mln krooni.
2008. aasta riigieelarve seaduses on kirjas, et riigi osalusega äriühingutelt oodatakse omanikutulu laekumisi kokku 1 228,7 krooni ulatuses. Valitsus usub, et täiendavate konsultatsioonide tulemusena on prognoositav dividendilaekumine 1 233,5 mln, mis ületab eelarvelist summat 4,8 mln krooni võrra.
Sel aastal võtab riik dividende 12 ettevõttest. Neist enamikust sai riik omanikutulu ka möödunud aastal.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
AS Estiko juht ja Tallinna Sadama nõukogu
esimees Neinar Seli ei leia, et riik läheb oma äriühingutest dividendide
võtmisega liiale. Samas ei poolda ta sellistest vahenditest eelarveaukude
lappimist.
Baltika juht Meelis Milder loodab, et kui
riik võtabki Eesti Energiast suure hulga dividende välja, siis tuleb sellest ka
midagi head.
Kuigi teised ministeeriumid tegid
rahandusministeeriumile mitme riigi enamusotsustusõigusega ettevõtte puhul
ettepaneku jaotada vähem dividende, siis minister Ivari Padari koostatud
valitsuse korralduses oli neid paljuski eiratud.
Ekspeaminister Mart Laar leiab, et suuremad
riigi osalusega äriühingute aktsiad võiksid olla börsil noteeritud.
Eesti inimesed investeerivad järjest teadlikumalt, kuid küpsema investeerimiskultuuri järgmine samm ei ole lihtsalt uute positsioonide lisamine. Mintose tegevjuhi Martins Sulte sõnul peaks investor üha selgemalt küsima, millist tööd iga vara portfellis teeb. Kui kogu portfell sõltub peamiselt varade hinnatõusust, on kõik munad sisuliselt ühes korvis – isegi siis, kui investeeringuid näib esmapilgul olevat mitu.