Tulevikuautost saab autojuht

Ajalooliselt on autotootjad pööranud põhitähelepanu disainile ja mehhaanikale, tarkvaraarendus on olnud tagaplaanil. General Motors on oma uue strateegia ristinud „uue auto DNAks” – see tähendab uut lähenemist, kus tarkvara ning elektroonika dikteerivad auto disaini. Tulevikus töötab kompanii uurimisosakondades palju rohkem tarkvarainsenere.

„Sisepõlemismootorid asenduvad elektriajamitega,” ütles GM uurimis- ja arendusosakonna elektroonika ja tarkvara valdkonna juht Robert Baillargeon Computerworldis. „Kuid minnes veelgi kaugemale. Mehhaanika puhul asendab elektroonika nii roolikeeramise kui ka rataste liikumise. Muutuma peab kõik: kuidas me autosid ehitame, teenindame ning kuidas neid müüme.”

Baillargeoni sõnul on autotööstuse ees seisvad uued väljakutsed: madalam hind, taastuvenergia kasutamine, keskkonnasäästlikkus, juhi ohutus, oskus vältida ummikuid ning taskukohasus.

„General Motors kavatseb kontseptsiooni raames välja arendada auto, mis on ühenduses teiste tema ümber liikuvate autodega ning oskab arvestada teede ja maastikuga,” ütles ta. Nende ülesannete lahendamisel astuvad mängu tarkvaraarendus ning elektroonika.

Uute tehnoloogiliste lahenduste abil saab õpetada sõidukitele tundma ja mõistma teel toimuvat, kuid olemaks veelgi tõhusam, tuleb teel liikuvad autod õpetada üksteisega koostööd tegema. Selleks kasutavad autod sensoreid, mille abil kogutakse infot teel valitseva olukorra ning teeolude kohta.

„Kas poleks tore, kui eessõitvad autod annaks tagapool sõitvatele autodele teada, et ees on ootamas libedus,” näitlikustas Bailargeon ideed. „Sama näiteks avarii või ummiku puhul.”

Tulevikuautos pole enam tegu ka ühe seadmega, mis täidab mingit ülesannet, pigem töötavad neli või viis elektroonilist kontrollseadet võrgus ning täidavad ühiselt ülesandeid.

Kuid ülim eesmärk on isesõitvad autod. GPS, digitaalkaardid, 360-kraadi katvad sensorid ning sõidukite vaheline kommunikatsioon peaks General Motorsi arvates suutma selle esmapilgul võimatuna näiva ülesande võimalikuks muutma. Kuid Baillargeoni hinnangul võiksid edasised läbimurded tarkvara – ja riistavaraarenduses teha võimalikuks veel palju rohkemgi.

„Sealt edasi on juba võimalik auto, millele saab öelda: ma tahan minna sinna, sõida. See projekt on praegu algoritmide ning elektrooniliste kontrollsüsteemide väljatöötamise faasis, mis lõpptulemuseks oleks see, et autost saab autojuht,” ütles Baillargeon.