- OMX Baltic0,07%308,36
- OMX Riga0,00%900,07
- OMX Tallinn0,19%2 102,56
- OMX Vilnius0,15%1 452,65
- S&P 500−1,23%7 381,77
- DOW 30−0,29%51 565,28
- Nasdaq −1,9%25 670,46
- FTSE 100−0,16%10 421,13
- Nikkei 225−3,55%69 788,38
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,88
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%84,92
- OMX Baltic0,07%308,36
- OMX Riga0,00%900,07
- OMX Tallinn0,19%2 102,56
- OMX Vilnius0,15%1 452,65
- S&P 500−1,23%7 381,77
- DOW 30−0,29%51 565,28
- Nasdaq −1,9%25 670,46
- FTSE 100−0,16%10 421,13
- Nikkei 225−3,55%69 788,38
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,88
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%84,92
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Robotkärbes tegi esimese lennu
Harvardi ülikooli teadlastel õnnestus
luua lendav robotputukas, mis tulevikus võiks leida rakendust luures või aidata
avastada mürgiseid kemikaale.
Väike robot kaalub 60 grammi ning tiibade siruulatus on kolm sentimeetrit. Esmakordselt läks korda luua nii väike, aga samas lennusuutlik robot, kirjutas Technology Review.
Harvardi ülikooli robotkärbse projekti juhtinud Robert Wood ütles, et parimaid lendajaid on seni suutnud luua siiski loodus.
Projekti rahastatakse USA kaitseuuringuteks mõeldud eelarvest ning projekti eesmärk on jõuda radarite eest varjatud luurerobotiteni, mida saaks kasutada lahingutegevuses ning linnakeskkonnas. Roboti väikesed mõõtmed ning kärbse taoline välimus on üliolulised. "Kärbes võib toas märkamatuks jääda, aga kull ei saa kuidagi kahe silma vahele jääda," ütles Wood.
Töö robotkärbse kallal on kestnud üle seitsme aasta. Õpiti tundma lennudünaamikat ning lakkamatult täiustati roboti erinevaid koostisosi. "Kui see kärbes lõpuks õhku tõusis, siis ma hüppasin laboris rõõmust," ütles Wood.
Seni on loodud roboteid, mis meenutavad putukaid, aga Harvardi robotkärbes on esimene, mis kasutab lendamisel samu liigutusi nagu päris kärbes.
Kärbse lennuliigutusi on aastaid uurinud California ülikooli professor ning Woodsi juhendaja Ron Fearing. Ka tema tegeleb robotputukate loomisega ning avaldab vaimustust, et Harvardi kärbes suutis õhku tõusta. "See on suur läbimurre," ütles ta.
Kuid robotkärbes on kaugel täiuslikkusest: esialgu liigub ta niidi otsas sirgjoont pidi üles. Teadlased alles nuputavad, kuidas lisada kärbsele seade, mis võimaldaks tal lennusuunda muuta.
Samuti käib töö selle kallal, et kärbsele lisada vooluallikas, sest hetkel saab kärbes voolu juhtme kaudu. Väikesemõõdulise liitiumpatarei lisamine kärbsele võiks võimaldada tehisputukal lennata kuni viis minutit.
Samuti tuleb veel lisada üliväikesed sensorid. Mõnda neist saaks kasutada ohtlikes piirkondades mürgiste ainete avastamiseks. Seni teevad sellist tööd kaitseülikondades inimesed. Teised sensorid peaks võimaldama kärbsel takistustest kõrvale põigelda.
Kuid üks peamisi eesmärke on täidetud: kärbes lendab. "Paljud arvasid, et see ei tõuse kunagi õhku," ütles Wood.
See polnudki nii lihtne: tänapäevased tootmisprotsessid ei võimalda veel valmistada piisavalt tugevaid, ent samal ajal imekergeid materjale. Mootorid, kuullaagrid ja ühendused, mida kasutatakse suuremõõdulistes robotites väikesesse lennumasinasse ei sobi. Eriti väikeste osade valmistamine nõuab väga palju aega ja raha.
Hetkel kuum
Kuid siinkohal oli vaja kiiret ning odavat tootmisprotsessi, et oleks võimalik erinevaid kärbsekomponente võimalikult kergelt valmistada. Selleks arendasid nad välja oma tootmisüksuse. Laseri abil lõigati üliõhukesi mõnemikromeetri paksuseid süsinikfiibri lehti. Samamoodi lõigati sobivaid polümeerikihte. Kui polümeer ja süsinikfiiber kokku panna, õnnestus teadlastel luua kärbse kehaosi.
Täpne robotkärbse valmistusprotsessi kirjeldus ilmub ajakirja Journal of Mechanical Design tulevas numbris.
Seotud lood
Robotninad on võimelised välja nuuskima pomme ja
saastunud õhku, aga mõned lihtsad ülesanded käivad neil üle jõu. Näiteks banaani
ja piparmündi lõhnal robot vahet teha ei oska.
Teadlased on mures autonoomsete
iseotsustavate robotite aina laiema kasutamise üle, muuhulgas on juba praegu
robotid kasutuses ka sõjanduses.
Pilt põrnikast, kes ronib ringi mööda
inimese keha sisemust, võiks kuuluda pigem õudusfilmide klassikasse, kuid just
sellise põrnikasuuruse meditsiinilistel eesmärkidel kasutatava roboti
arendamisega tegelevad Jaapani teadlased.
Liuskurid on putukad, kes suudavad vee peal
liikuda, kuid nad ei oska ujuda. Evolutsiooni käigus on nad arendanud võime
pindpinevust kasutades oma 0,1 grammi raskune keha veepinnal hoida.
Viimased aastad on Eesti põllumajandust korralikult proovile pannud. Koroonapandeemia, sõda Ukrainas, väetiste ja energia hinnahüpped ning mitu järjestikust keerulist kasvuaastat on sundinud põllumehi vaatama kriitilise pilguga üle nii oma kulud kui ka investeeringud. Kui varem võis ostuotsuste tegemisel määravaks saada harjumus või pikaajaline koostöösuhe, siis täna kaalutakse iga euro kasutamist palju põhjalikumalt.
Enimloetud
5
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
Lisatud helifail personalijuhi ja töötaja vestlusest
Lähivaldades hinnad Tallinnast kõrgemadki
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
Lisatud helifail personalijuhi ja töötaja vestlusest
Lähivaldades hinnad Tallinnast kõrgemadki
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Intervjuu pereäri noore juhiga
Intervjuu pereäri noore juhiga
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele