• OMX Baltic0,07%308,36
  • OMX Riga0,00%900,07
  • OMX Tallinn0,19%2 102,56
  • OMX Vilnius0,15%1 452,65
  • S&P 500−1,02%7 396,73
  • DOW 300,13%51 780,59
  • Nasdaq −1,54%25 763,79
  • FTSE 100−0,09%10 428,85
  • Nikkei 225−3,55%69 788,38
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%84,78
  • OMX Baltic0,07%308,36
  • OMX Riga0,00%900,07
  • OMX Tallinn0,19%2 102,56
  • OMX Vilnius0,15%1 452,65
  • S&P 500−1,02%7 396,73
  • DOW 300,13%51 780,59
  • Nasdaq −1,54%25 763,79
  • FTSE 100−0,09%10 428,85
  • Nikkei 225−3,55%69 788,38
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%84,78
Liuskurid on putukad, kes suudavad vee peal liikuda, kuid nad ei oska ujuda. Evolutsiooni käigus on nad arendanud võime pindpinevust kasutades oma 0,1 grammi raskune keha veepinnal hoida.
Nüüd on Carnegie Mellon University teadlased loonud roboti, mis saab sellega samuti hakkama. Robot on välimuselt mõnevõrra oma loodusliku prototüübi sarnane ning suudab veepinnal hõlpsasti edasi liikuda, vahendas physorg.com.
Kui suuremad veepinnal tegutsevad robotid peavad pinnal püsimiseks kasutama ujuvust, siis see robot kaalub vähe ning on pikkade peenikeste ja hüdrofoobsete jalgadega, mis aitavad tal vee pindpinevust kasutades kergelt mööda veepinda ringi uisutada.
Robotit arendavate teadlaste Yun Seong Songi ja Metin Sitti sõnul saaks nende leiutist kasutada näiteks keskkonnaseires, aga miks mitte ka hariduslikel või meelelahutuslikel eesmärkidel.
Et liuskur on inglise keeles strider, on robotile pandud nimeks STRIDE (Surface Tension Robotic Insect Dynamic Explorer).
Robot kulutab edasiliikumiseks tunduvalt vähem energiat kui sama massiga ujuv mehhanism, sest ületada tuleb palju väiksem takistus. Kahjuks pole seda eelist enam siis, kui STRIDE'i suurust saaks mõõta meetrites, sest pindpinevust ei saaks siis enam veepinnal püsimiseks kasutada.
Mudelite ja arvutuste abil tegid teadlased kindlaks, et roboti teflonkattega traadist jalad peavad olema 5 sentimeetrit pikad. Jalgu oleks vaja kaksteist, et tagada roboti ühe grammi raskuse kere ja 9,3 grammi raskuste lisaseadmete veepinnal püsimine. Võtmetähtsusega küsimuseks on, et veepind oleks horisontaalne, lainetus sellele robotile esialgu hästi ei sobi.
Liikumiseks on liuskuril spetsiaalsed aerudena kasutatavad jalad ning sama põhimõtet on kasutatud ka roboti juures. Loodusele ei saada aga esialgu vastu kiiruse osas – liuskur suudab liikuda kiirusega 1,5 m/s, kuid robot kõigest 3 cm/s. Peale edasiliikumisvõime on robotil olemas ka tagurpidikäik ning võime muuta suunda.
Teadlased loodavad, et tulevikus liigub mööda veekogusid palju intelligentseid liuskureid, kes koguvad keskkonna kohta informatsiooni ning saadavad selle juhtmeta andmesidet kasutades inimestele.

Seotud lood

Uudised
  • 10.12.07, 12:51
Kuidas vette hüpates mitte sisse vajuda
Liuskurid on pikkade jalgadega putukad, kellele ei valmista mingit raskust mööda veepinda ringi uisutada. Kuidas nad seda teevad, on teadlastele ammu selge. Nende jalad on kaetud hüdrofoobse ehk vett tõrjuva kihiga. Keharaskus on aga jaotunud võrdselt kuue pika jala vahel, mis vee pindpinevust ära kasutades ei lase liuskuril veepinnast läbi vajuda. Siiani on aga teadlastele selgusetuks jäänud, kuidas suudavad liuskurid vette hüpates veepinnast läbivajumist vältida.
Uudised
  • 19.07.07, 14:37
Robotkärbes tegi esimese lennu
Harvardi ülikooli teadlastel õnnestus luua lendav robotputukas, mis tulevikus võiks leida rakendust luures või aidata avastada mürgiseid kemikaale.
  • ST
Sisuturundus
  • 12.06.26, 11:54
Martins Sulte: investeeringute pikk nimekiri ei tähenda veel mitmekesist portfelli
Eesti inimesed investeerivad järjest teadlikumalt, kuid küpsema investeerimiskultuuri järgmine samm ei ole lihtsalt uute positsioonide lisamine. Mintose tegevjuhi Martins Sulte sõnul peaks investor üha selgemalt küsima, millist tööd iga vara portfellis teeb. Kui kogu portfell sõltub peamiselt varade hinnatõusust, on kõik munad sisuliselt ühes korvis – isegi siis, kui investeeringuid näib esmapilgul olevat mitu.

Liitu kirjaga

Telli uudiskiri

Hetkel kuum

Kontaktid

Liitu uudiskirjaga 1

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1

Rikaste TOP 500

1
Kristo Käärmann
1 699 200 000
2
Markus Villig
1 248 400 000
3
Taavet Hinrikus
1 138 400 000
4
Raul Kirjanen
637 100 000
5
Margus Linnamäe
590 600 000

Liitu uudiskirjaga 2

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2

Podcastid

Kaubanduse Aastakongress 2024

Kaubanduse Aastakongress 2024

Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.

  • Toimumiskoht:
    T1 Tallinn Venue
  • PRO

Eesti ettevõtete tervis

77.7%
12.7%
9.6%
Krediidihinnang

Ettevõtete tervis

(Hea, rahuldava ja halva krediidihinnanguga ettevõtete arv)
Toetajad
  • A.Tammel
  • Alltech
  • Baltic Agro

Kontaktid

Tagasi Äripäeva esilehele