- OMX Baltic−0,04%314,44
- OMX Riga0,32%945,1
- OMX Tallinn−0,15%2 144,05
- OMX Vilnius−0,05%1 508,06
- S&P 500−0,28%7 652,86
- DOW 300,26%53 417,16
- Nasdaq −0,76%25 980,19
- FTSE 1000,11%10 865,86
- Nikkei 2250,5%65 856,43
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%98,56
- OMX Baltic−0,04%314,44
- OMX Riga0,32%945,1
- OMX Tallinn−0,15%2 144,05
- OMX Vilnius−0,05%1 508,06
- S&P 500−0,28%7 652,86
- DOW 300,26%53 417,16
- Nasdaq −0,76%25 980,19
- FTSE 1000,11%10 865,86
- Nikkei 2250,5%65 856,43
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%98,56
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Tehistatt õpetas roboti haistma
Robotninad on võimelised välja nuuskima pomme ja
saastunud õhku, aga mõned lihtsad ülesanded käivad neil üle jõu. Näiteks banaani
ja piparmündi lõhnal robot vahet teha ei oska.
Inglismaa Warwicki ülikooli teadlased leidsid vahendi, kuidas robotite haistmist tunduvalt parandada. Lahenduseks on sünteetiline tatt.
Nii nagu inimese ninas püüab limaskest kinni molekule ning juhib neid lõhnaretseptoriteni. Lõhna tuvastamise kiirus sõltub sellest, kui kiiresti molekul limas lahustub. Näiteks lahusti molekulid teevad seda aeglasemalt kui piparmünt.
Teadlased teatasid, et kunsttatt suutis elektroonilise nina tundlikkust suurendada viis korda, lõhnade äratundmine muutus kiiremaks ning nina suutis näiteks piima ja vanilje lõhnal vahet teha. Varem polnud see võimalik.
Insener Julian Gardner, kes kunsttati uuringuid juhtis ütles, et elektroonilised ninad võiksid haiglatesse jõuda aastal 2011, nende kasutusalaks võiks olla näiteks kurgu- või silmahaiguste avastamine ammu enne seda, kui ilmuvad mingid silmale nähtavad sümptomid.
Seotud lood
Hiljuti ilmusid nii Euroopas kui USAs
teated uut laadi väikesemõõtmeliste keskkonnasensorite loomisest.
The Independent teeb ülevaate 2007. aasta
teaduseksperimentidest, mis esmapilgul tunduvad väga veidrad. Alusta sarja
lugemist siit: Veidrad eksperimendid: Miks kasu on känguru
kõhutuulest?
Harvardi ülikooli teadlastel õnnestus
luua lendav robotputukas, mis tulevikus võiks leida rakendust luures või aidata
avastada mürgiseid kemikaale.
USA teadlastel õnnestus toota laboris lõhna
tundvaid retseptoreid, mis tähendab, et funktsionaalse tehisnina loomine on
sammukese võrra reaalsusele lähemale jõudnud.
Tugevad vihmasajud toovad aina sagedamini kaasa olukordi, kus linnatänavad muutuvad minutitega jõgedeks, ristmikud seisavad vee all ning sademevesi koormab üle kogu taristu. Üleujutusi seostatakse enamasti erakordsete ilmaoludega, ent probleemi tegelik põhjus peitub linnade ülesehituses: järjest rohkem rajatakse kõvakattega pindu, kuid sademevee juhtimise süsteemid on ehitatud aastakümneid tagasi teistsuguseid tingimusi arvestades.
Hetkel kuum
Enimloetud
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele