- OMX Baltic0,07%308,36
- OMX Riga0,00%900,07
- OMX Tallinn0,19%2 102,56
- OMX Vilnius0,15%1 452,65
- S&P 500−0,91%7 404,51
- DOW 300,25%51 839,69
- Nasdaq −1,38%25 804,95
- FTSE 100−0,09%10 428,85
- Nikkei 225−3,55%69 788,38
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,88
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%84,78
- OMX Baltic0,07%308,36
- OMX Riga0,00%900,07
- OMX Tallinn0,19%2 102,56
- OMX Vilnius0,15%1 452,65
- S&P 500−0,91%7 404,51
- DOW 300,25%51 839,69
- Nasdaq −1,38%25 804,95
- FTSE 100−0,09%10 428,85
- Nikkei 225−3,55%69 788,38
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,88
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%84,78
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kuidas vette hüpates mitte sisse vajuda
Liuskurid on pikkade jalgadega putukad,
kellele ei valmista mingit raskust mööda veepinda ringi uisutada. Kuidas nad
seda teevad, on teadlastele ammu selge. Nende jalad on kaetud hüdrofoobse ehk
vett tõrjuva kihiga. Keharaskus on aga jaotunud võrdselt kuue pika jala vahel,
mis vee pindpinevust ära kasutades ei lase liuskuril veepinnast läbi vajuda.
Siiani on aga teadlastele selgusetuks jäänud, kuidas suudavad liuskurid vette
hüpates veepinnast läbivajumist vältida.
Souli riikliku ülikooli teadlased eesotsas Ho-Young Kimi ja Duck-Gyu Leega usuvad, et teavad sellele küsimusele vastust. Nad kasutasid hüdrofoobse kihiga kaetud kerasid, mida lasti erineva kiirusega vette kukkuda. Selgus, et liiga kiirelt kukkuvad kerad tungisid veepinnast läbi. Sama juhtus aga ka aeglaselt kukkuvate keradega. Vaid ühe kindla liikumiskiiruse juures põrkas kera veepinnalt tagasi ning jäi sellele ujuma ilma veepinda lõhestamata. Selgus, et just põrge veepinnalt on vajalik, et pinnale püsima jääda. Aeglaselt veepinnale laskudes ei teki veelt tagasilööki. Liiga suure kiiruse juures aga lõhestab kera veepinna enne, kui kokkupressitud vesi reageerida jõuab.
Sama meetodit kasutavad ka liuskurid, kes ilmselgelt teavad, mis kiirusega nad vette hüppama peavad. Liuskurid on omapärased putukad veel seepärast, et suudavad väga kiiresti liikuda – ühe sekundi jooksul suudavad nad edasi liikuda saja kehapikkuse võrra. Inimesele ülekantuna tähendaks see liikumiskiirust 600 kilomeetrit tunnis.
Liuskurite sarnaseid roboteid on teadlased juba ehitanud, kuid üheks suurimaks puuduseks on just liikumiskiirus – liuskuriga võrreldes liiguvad nad nagu teod.
Selliseid roboteid saaks kasutada veereostuse avastamiseks ning kindlasti leitakse neile ka sõjalisi ülesandeid luures.
Seotud lood
Liuskurid on putukad, kes suudavad vee peal
liikuda, kuid nad ei oska ujuda. Evolutsiooni käigus on nad arendanud võime
pindpinevust kasutades oma 0,1 grammi raskune keha veepinnal hoida.
Eesti inimesed investeerivad järjest teadlikumalt, kuid küpsema investeerimiskultuuri järgmine samm ei ole lihtsalt uute positsioonide lisamine. Mintose tegevjuhi Martins Sulte sõnul peaks investor üha selgemalt küsima, millist tööd iga vara portfellis teeb. Kui kogu portfell sõltub peamiselt varade hinnatõusust, on kõik munad sisuliselt ühes korvis – isegi siis, kui investeeringuid näib esmapilgul olevat mitu.
Enimloetud
5
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
Lisatud helifail personalijuhi ja töötaja vestlusest
Lähivaldades hinnad Tallinnast kõrgemadki
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
Lisatud helifail personalijuhi ja töötaja vestlusest
Lähivaldades hinnad Tallinnast kõrgemadki
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele