• OMX Baltic0,14%308,19
  • OMX Riga0,00%900,07
  • OMX Tallinn0,19%2 102,56
  • OMX Vilnius0,47%1 454,38
  • S&P 500−0,37%7 472,79
  • DOW 300,29%51 712,71
  • Nasdaq −1,32%26 166,6
  • FTSE 100−0,49%10 387,19
  • Nikkei 225−3,55%69 788,38
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%84,81
  • OMX Baltic0,14%308,19
  • OMX Riga0,00%900,07
  • OMX Tallinn0,19%2 102,56
  • OMX Vilnius0,47%1 454,38
  • S&P 500−0,37%7 472,79
  • DOW 300,29%51 712,71
  • Nasdaq −1,32%26 166,6
  • FTSE 100−0,49%10 387,19
  • Nikkei 225−3,55%69 788,38
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%84,81
Aktsiiside tõstmine avaldab ebasoovitavat mõju tootmiskuludele ja seega konkurentsivõimele.
Enim mõjutab aktsiisitõus väiksema sissetulekuga inimesi, kelle puhul hinnatõusud muudavad olematuks sissetulekute mõningase suurenemise tänu tulumaksuvähendusele ja palgatõusudele.
Samas on aktsiisitõusudel halb mõju ka inflatsioonile, mis on juba praegu 5-6% aastas ning mille tagajärjel inimeste elatustase halveneb veelgi.
Ka mootorikütuseaktsiisi tõusul on ilmselgelt soovimatu mõju tootmiskuludele, ehk siis ettevõtete, eelkõige eksportivate ettevõtete konkurentsivõimele tervikuna.
Eurole üleminek esimesel võimalusel ja kiiresti eeldab tervikprogrammi väljatöötamist koos sooviga selline terviklik meetmete pakett ka ellu viia. Ainuüksi aktsiisipoliitikast selleks ei piisa. Üks oluline osa sellisest programmist on eelarvepoliitika.
Esiteks tuleks järgmiste aastate eelarved koostada märgatava ülejäägiga. Teiseks tuleb valitsussektori kulutusi kärpida. Kolmandaks tuleb planeeritust paremini laekuvad maksutulud suunata reservi ja seda täismahus. Tänavu peaks kulusid suurendavast lisaeelarvest loobuma.
Et eelarvepoliitika majandustsüklile mõjuvalt vastu töötaks, peaks riigieelarve ülejääk järgmisel aastal olema vähemalt 3,7% SKPst ehk 10 mld krooni.
Nende numbrite puhul ei ole aga arvestatud erakorraliste tuludega aktsiisitõusudest, mille suurusjärk on rahandusministeeriumi teatel 2,2 mld krooni. Selle summa võrra peaks ka eelarve ülejääki suurendama, kuivõrd tegemist on erakorraliste tuludega. Allpool seda taset oleks jutt ülejäägiga eelarvepoliitikast näiline.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 12.06.26, 15:29
Põllumees ei osta enam toodet, vaid kindlustunnet
Viimased aastad on Eesti põllumajandust korralikult proovile pannud. Koroonapandeemia, sõda Ukrainas, väetiste ja energia hinnahüpped ning mitu järjestikust keerulist kasvuaastat on sundinud põllumehi vaatama kriitilise pilguga üle nii oma kulud kui ka investeeringud. Kui varem võis ostuotsuste tegemisel määravaks saada harjumus või pikaajaline koostöösuhe, siis täna kaalutakse iga euro kasutamist palju põhjalikumalt.

Liitu kirjaga

Telli uudiskiri

Hetkel kuum

Kontaktid

Liitu uudiskirjaga 1

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1

Rikaste TOP 500

1
Kristo Käärmann
1 699 200 000
2
Markus Villig
1 248 400 000
3
Taavet Hinrikus
1 138 400 000
4
Raul Kirjanen
637 100 000
5
Margus Linnamäe
590 600 000

Liitu uudiskirjaga 2

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2

Podcastid

Kaubanduse Aastakongress 2024

Kaubanduse Aastakongress 2024

Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.

  • Toimumiskoht:
    T1 Tallinn Venue
  • PRO

Eesti ettevõtete tervis

77.7%
12.7%
9.6%
Krediidihinnang

Ettevõtete tervis

(Hea, rahuldava ja halva krediidihinnanguga ettevõtete arv)
Toetajad
  • A.Tammel
  • Alltech
  • Baltic Agro

Kontaktid

Tagasi Äripäeva esilehele