Eesti Konjunktuuriinstituudil valmis
uuring, kus selgus, et Eesti elanikud tarbisid alkohoolseid jooke 2006. aastal
absoluutalkoholis 12 liitrit elaniku kohta, mis teeb ümberarvutatult inimese
kohta kuus 2,5 liitrit viina.
2006. aastal kasvas Eestis alkoholi tootmine ja tarbimine.
Eesti elanikud tarbisid alkohoolseid jooke 2006. aastal 12 liitrit elaniku kohta absoluutalkoholis (sisaldab turistide kohapealset tarbimist, kuid mitte kaasaostetud alkoholi). Teistest jookidest kiiremini kasvas lahjade segatud piiritusjookide ja siidri tarbimine, samuti oli suurem viina, õlu ja viinamarjaveini tarbimine.
Võrreldes 2005. aastaga suurenesid eelmisel aastal peaaegu kõikide alkohoolsete jookide tootmismahud. Eriti kiiresti kasvas lahjade alkohoolsete jookide tootmine (44,4%). Samuti suurenes kange alkoholi toodang (6,4%), seda eriti just viina ja likööride toodangu kasvu tulemusel.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Turistide uuringu järgi ostis või kavatses Eestist alkohoolseid jooke kaasa osta 54% küsitletutest, peamiselt osteti kaasa õlut, likööre ja viina. Soomlased ostsid suurema osa väliskülastajate poolt Eestist kaasa ostetud alkohoolsetest jookidest ning suurem osakaal oli soomlastel ka kohapeal alkoholi tarbimises.
Alkohoolsete jookide ekspordibilanss on jätkuvalt negatiivne, kuid ekspordikäive suurenes 15%, impordikäive vähenes 3%. Kangeid alkohoolseid jooke eksporditi enam Venemaale (47%), Lätti (26%) ja Soome (14%).
Seotud lood
Eesti Konjunktuuriinstituudi vastvalminud
uuringust selgus, et turistide osakaal alkoholiturul on 23%, enamiku (77%)
alkoholist on ära joonud eestlased.
Eesti Konjunktuuriinstituudil valmis
uuring, millest selgus, et illegaalse alkoholi osakaal on 2006 aastal vähenenud.
Kuid on olemas ka hall salaturg, mida konjuktuur kontrollida ei suuda.
Viimased aastad on Eesti põllumajandust korralikult proovile pannud. Koroonapandeemia, sõda Ukrainas, väetiste ja energia hinnahüpped ning mitu järjestikust keerulist kasvuaastat on sundinud põllumehi vaatama kriitilise pilguga üle nii oma kulud kui ka investeeringud. Kui varem võis ostuotsuste tegemisel määravaks saada harjumus või pikaajaline koostöösuhe, siis täna kaalutakse iga euro kasutamist palju põhjalikumalt.