Eesti Konjunktuuriinstituudil valmis
uuring, millest selgus, et illegaalse alkoholi osakaal on 2006 aastal vähenenud.
Kuid on olemas ka hall salaturg, mida konjuktuur kontrollida ei suuda.
2005. aastal moodustas illegaalne alkohol viina siseturust 20-25%, 2006. aastal aga 15-20%.
Levinuimaks salaalkoholiks on endiselt salaviin. "Inimesed teavad järjest vähem salaviina ostukohti. Samuti ei osteta enam nii palju salaviina, sest kardetakse oma tervise pärast," kommenteeris ekspert Marje Josing konjuktuuriinstituudist illegaalse alkoholi osakaalu vähenemist.
"See uuring põhineb inimestel, kes vastasid meie küsitlusele ning tunnistasid, et on ostnud salaalkoholi. Kuid tegelikult on olemas ka hall salaturg, mida konkutuur jälgida ei suuda," märkis Josing, kuid lisas, et maksumärgid on Eestis alkoholiturgu siiski legaliseerida aidanud.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Mullu müüdi kokku ligi 2,3 miljonit liitrit salaalkoholi.
Seotud lood
Tõnismäel asuva Regalia viinapoe omanik
hakkab maksu- ja tolliametiga kohut käima, kuna möödunud aastal jäi neljale
alkoholipudelile maksumärk panemata.
Eesti Konjunktuuriinstituudi vastvalminud
uuringust selgus, et turistide osakaal alkoholiturul on 23%, enamiku (77%)
alkoholist on ära joonud eestlased.
Eesti Konjunktuuriinstituudil valmis
uuring, kust selgus, et alkoholi hinnatõus on võrreldes palkade ja muude
hinnatõusudega olnud väikseim.
Eesti Konjunktuuriinstituudil valmis
uuring, kus selgus, et Eesti elanikud tarbisid alkohoolseid jooke 2006. aastal
absoluutalkoholis 12 liitrit elaniku kohta, mis teeb ümberarvutatult inimese
kohta kuus 2,5 liitrit viina.
Eesti inimesed investeerivad järjest teadlikumalt, kuid küpsema investeerimiskultuuri järgmine samm ei ole lihtsalt uute positsioonide lisamine. Mintose tegevjuhi Martins Sulte sõnul peaks investor üha selgemalt küsima, millist tööd iga vara portfellis teeb. Kui kogu portfell sõltub peamiselt varade hinnatõusust, on kõik munad sisuliselt ühes korvis – isegi siis, kui investeeringuid näib esmapilgul olevat mitu.