- OMX Baltic−0,2%314,04
- OMX Riga0,3%953,07
- OMX Tallinn0,05%2 145,13
- OMX Vilnius−0,38%1 500,32
- S&P 5000,72%7 730,99
- DOW 300,2%53 569,44
- Nasdaq 1,57%26 541,35
- FTSE 1000,21%10 815,14
- Nikkei 2250,41%66 405,56
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%99,59
- OMX Baltic−0,2%314,04
- OMX Riga0,3%953,07
- OMX Tallinn0,05%2 145,13
- OMX Vilnius−0,38%1 500,32
- S&P 5000,72%7 730,99
- DOW 300,2%53 569,44
- Nasdaq 1,57%26 541,35
- FTSE 1000,21%10 815,14
- Nikkei 2250,41%66 405,56
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%99,59
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eestist voolab järjest rohkem raha välja
Eesti Panga avaldatud riigi maksebilansist
selgub, et meie jooksevkonto defitsiit kasvas mullu 14,8 protsendini SKPst,
ulatudes 30,4 miljardi kroonini.
Viimase aastaga on defitsiit märgatavalt kasvanud. 2005. aasta kokkuvõtteks oli see 10,5% ehk 4,3% vähem.
Peamiste põhjustena tõi Eesti Pank välja selle, et meie ekspordimaht on langenud ja majandus sisenõudluse tõttu kasvanud. Kõige selgemalt väljendub sisenõudluse tugevnemine kaupade ja teenuste bilansis, kus sisse- ja väljaveo vahe suhtena SKPsse oli 2006. aastal ümmarguselt nelja protsendi võrra suurem eelnenud aasta näitajast.
Kaubabilanssi analüüsides tuleb panga teatel rõhutada, et peale Eesti ühinemist Euroopa Liiduga ei ole enam võimalik täpselt eristada transiidi iseloomuga kaubavooge ja sisenõudlus võib olla üle hinnatud. Näiteks võib küsida, kui suur osa möödunud aasta lõpuks maale toodud autodest ja kütusetonnidest olid mõeldud Eestis kasutamiseks ning kui suur osa liigub hiljem edasi.
Ka peab meeles pidama, et peale ELiga ühinemist on igal aastal väike sisseveo suurenemine seotud ka nn eurorahade sissevoolu kasvuga. Euroopa Liidu eelarvest rahastatakse reeglina pikaajalisi projekte ja seetõttu tuleks nende mõju eristada lühiajalisest nõudluse-pakkumise poolt veetud arengust.
Need selgitused aga ei muuda üldist hinnangut. 2006. aasta teisel poolel ja eriti neljandas kvartalis oli märgata sisenõudluse kasvu taaskiirenemist. Tegemist oli laiapõhjalise nähtusega ja seda ei enam seostada vaid kinnisvara sektoriga nagu näiteks möödunud aasta esimesel poolel.
Rahastamise poolel oli olukord tavapärane. Teenitud kasumist Eestisse jäetud summad moodustasid 6,5 protsenti aasta SKPst ning Eestisse tehtud otseinvesteeringute kogumaht ulatus aasta lõpuks 95 protsendini SKPst. See on rohkemgi kui varasematel aastatel ja näitab välisinvestorite jaoks soodsa ärikliima püsimist.
Loogiliseks võib ka pidada aeglaselt suurenevat raha väljavoolu väärtpaberite vormis. See protsess peegeldab säästmise suurenemist Eestis ning sellest tulevat vajadust välismaale tehtavate rahapaigutuste abil riske hajutada.
Nii nagu ka varasematel aastatel, oli umbes pool raha sissevoolust tingitud laenudest. 2006. aasta lõpu seisuga oli Eesti majanduse netovälisvõlg, st finantsvarade ja -kohustuste vahe, 27 protsenti SKP suhtes ning koguvälisvõlg 96 protsenti SKPst.
Eesti Pank ootab käesoleval aastal kapitali sissevoolu stabiilset jätkumist, kuigi jooksevkonto puudujääk eeldatavasti kahaneb. Majanduspoliitiliselt on oluline eelarve hoidmine ülejäägis ning tootlikkuse kasvu soodustava ärikeskkonna säilimine.
Eesti ja mitme teise ELi uusliikme jooksevkonto puudujääk on rahvusvahelises võrdluses suhteliselt kõrge. Siiski märkis reitinguagentuur Moody's hiljuti, et peab alusetuks kartusi, et mõnede Euroopa Liidu uute liikmesriikide jooksevkonto defitsiit tekitaks 1997. aasta Aasia kriisile sarnase olukorra.
Seotud lood
Esimese kvartali maksebilansi andmed kinnitavad kuistel kiirhinnangutel põhinenud arvamust, et jooksevkonto puudujääk on hakanud taas suurenema.
Eesti kaubavahetuse puudujääk oli juulis
3,4 miljardit krooni, olles vähenenud nii eelmise aasta juuliga kui ka tänavu
juuniga võrreldes.
Jaanuarikuu Eesti kaubavahetuse käive
esialgsetel andmetel 21,9 miljardit krooni, sellest eksport 9,3 miljardit krooni
(42%) ja import 12,6 miljardit krooni (58%), teatas statistikaamet.
Eesti kaubavahetuse puudujääk oli 2006.
aastal 45,8 miljardit krooni, kasvades 14,2 miljardi krooni ehk 45% võrra,
teatas statistikaamet.
Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) avab 27. augustil kaugkütte soojustorustike uuendamise taotlusvooru. Kolmanda taotlusvooru eelarve on 979 000 eurot ning taotlusi saab esitada kuni 7. oktoobrini 2026. Toetuse eesmärk on muuta kaugküttesüsteemid energiasäästlikumaks ning vähendada õhku paiskuvate saasteainete hulka.
Hetkel kuum
Enimloetud
2
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
6
Roland Lepp möödunud aastast: ettevõtja ei jää kunagi millegagi rahule
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
- ST
Võlakirju saab märkida 28. augustini
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
- ST
Võlakirju saab märkida 28. augustini
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele