- OMX Baltic0,06%314,01
- OMX Riga0,47%955,4
- OMX Tallinn0,01%2 144,26
- OMX Vilnius0,06%1 501,6
- S&P 500−0,25%7 711,76
- DOW 30−0,02%53 559,99
- Nasdaq −0,52%26 402,42
- FTSE 1000,29%10 824,26
- Nikkei 2250,41%66 405,56
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%99,77
- OMX Baltic0,06%314,01
- OMX Riga0,47%955,4
- OMX Tallinn0,01%2 144,26
- OMX Vilnius0,06%1 501,6
- S&P 500−0,25%7 711,76
- DOW 30−0,02%53 559,99
- Nasdaq −0,52%26 402,42
- FTSE 1000,29%10 824,26
- Nikkei 2250,41%66 405,56
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%99,77
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Jooksevkonto puudujääk on hakanud suurenema
Puudujääk moodustas esimese kvartali oodatavast sisemajanduse koguproduktist ligikaudu 16 protsenti, teatas Eesti Pank. Samas jäi nelja viimase kvartali keskmine puudujääk endisele tasemele, ulatudes 12 protsendini oodatavast SKP-st.
“Positiivse uudisena püsib kaubaekspordi kasvutempo võrreldes välisriikidega vägagi kiire. Seega jooksevkonto puudujäägi taas suurenemise taga ei ole konkurentsivõime halvenemine, vaid sisenõudluse, eelkõige investeeringute kasv,” märkis Eesti Panga keskpangapoliitika osakonna nõunik Andres Saarniit.
Saarniidu sõnul kaasneb kiiresti suurenevate investeeringutega väliskapitali jätkuv ulatuslik sissevool, mida osaliselt tasakaalustab valitsussektori suurem säästmine.
Kaubandusbilansi analüüsi seisukohalt on välistasakaalu halvenemise taga muutused transiidiäris ja nn allhanke sektoris, mis on viinud varude suurenemisele.
Väliskapitali sissevoolus oli tavapäraselt suur roll otseinvesteeringutel. Eestisse tehtud otseinvesteeringute kogusumma oli jooksevkonto puudujäägist küll suurem, kuid oli samal ajal mõjutatud võla iseloomuga üksikutest suurtehingutest. Seetõttu jätkus aasta alguses ka välisvõla suurenemine.
Eesti Panga prognoosi kohaselt kujuneb tänavuseks jooksevkonto puudujäägiks 9,6 protsenti SKP-st.
Seotud lood
Eesti Panga avaldatud riigi maksebilansist
selgub, et meie jooksevkonto defitsiit kasvas mullu 14,8 protsendini SKPst,
ulatudes 30,4 miljardi kroonini.
Kell on 9.45. Garderoobi ees on järjekord, registreerimislaua juurde saabub korraga 30 inimest ja esimese ettekandeni on jäänud 15 minutit. Suure konverentsi edu ei sõltu ainult programmist ja esinejatest. Kui suur hulk külalisi saabub korraga, hakkavad rolli mängima praktilised detailid: kui kiiresti jõutakse registreerimisest saali, kas garderoob on mugavalt paigutatud, kas kohvipausil tekivad järjekorrad ja kas kõik leiavad õigel ajal järgmise ruumi.
Hetkel kuum
Enimloetud
2
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
6
Roland Lepp möödunud aastast: ettevõtja ei jää kunagi millegagi rahule
Viimased uudised
Nõudeid võib tulla üle 700 miljoni euro
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
- ST
Võlakirju saab märkida 28. augustini
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
- ST
Võlakirju saab märkida 28. augustini
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Nõudeid võib tulla üle 700 miljoni euro
Nõudeid võib tulla üle 700 miljoni euro
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele