Eesti naftatransiit on kindlates kätes

Nädalaleht Den za Dnjom vahendab kütuseportaalide Argus ja Platts analüütikute arvamusi, et kõiki Vene naftatööstusi nagu Surgutneftegaz ja Rosneft kontrollib suuremal või vähemal määral Sveitsis asuv vahendusettevõte Gunvor. Viimast omakorda aga juhib Vene presidendi Vladimir Putini kaasteenija välisluure päevilt Gennadi Timtšenko, mis annab aluse väiteks, et Eesti naftatransiit on Kremli jaoks "kindlates kätes". Nii Russkij Newsweeki kui teiste väljaannete arvates kontrollitakse Sveitsis asuva Gunvori kaudu 70% Eestit läbivast naftatoodetest ja 90% Eesti naftaveoturust ehk raudteevedudest. 55 mln tonnist, mida Gunvor aastas vahendab, moodustab Eesti osa umbes 20 mln tonni.

Analüütikute arvates ekspordib Gunvor koos tütarettevõtetega oma 25 miljardi dollarilise ametliku aastakäibe juures kokku tervelt neljandiku Vene naftast, kirjutas Den za Dnjom. Seejuures kuuluvad seda vedavad ettevõtted Putini nn ihuoligarhi Aleksei Mordašovi kontserni Severstal gruppi. Nii tähendaks naftavedude ümbersuunamine vastavalt Venemaa ähvardustele Lätti, et E.O.S. jt Severstali suured naftaterminaalid, rääkimata Severstaltransi veoettevõtetest Eestis, jääksid ilma tööta. See põhjustaks meeletuid kahjusid. Väljavedu Eesti kaudu on aga just oluline, sest see moodustab kõige ratsionaalsema ahela Rotterdami.

Severstaltransiga seotud raudteeärimees Oleg Ossinovski vastas küsimusele võimalike majandussanktsioonide kohta, et ta ei valda infot, kas need kehtestatakse: "Parem on, kui neid ei kehtestataks, kuid Venemaalt võib kõike oodata." Küsimusele, mida tema soovitaks suhetekriisis Venemaaga Eesti valitsusel ette võtta, vastas ta, et võtaks vähemalt kuni valimisteni Tõnismäe teema osas aja maha. See tähendab, et hoiduks igasugustest avaldustest ja ütlemistest. Iga seisukohavõtt on praegu tõlgendatav valijate peibutamisena," märkis ta.

Küsitledes teisi majandustegelasi, selgus, et kui nende arvates sanktsioonid kehtestatakse, siis just sellised, mis löövad vaesemate inimeste ehk Venemaa endi kaasmaalaste rahakoti pihta. Nii avaldas Eesti Kalaliidu tegevjuht Valdur Noormägi lootust, et uut "kalasõda" sanktsioonid kaasa ei too. Viiendik Eesti kalaekspordist mahus 800 mln krooni suundub Venemaale. Praegu saab kala autotranspordiga Eestist välja vedada vaid Luhamaa kaudu. Alates 2006. a novembri lõpust piiras Venemaa järsult kala impordivõimalusi Eesti kaudu, põhjendades seda salakaubandusvastase võitlusega ja nii oli kuu aega ka Luhamaa piiripunkt kala jaoks suletud.