Majandusministeeriumi abiminister
Siim-Valmar Kiisler ütles tänasel Muuga arenguseminaril, et aprillisündmused
mõjutasid transiiti katastroofiliselt.
Muuga sadam on Eesti sügavaim sadam ja üks kaasaegseimaid sadamaid Euroopas. Selle kaubakäive moodustab 90% Eesti transiitkaubanduse mahust ning toob kaks kolmandikku Tallinna Sadama käibest, rääkis Kiisler. „Aprillisündmustel oli otsene ja hukutav mõju,“ ütles Kiisler praegust olukorda kirjeldades.
Kiisleri sõnul on Tallinna sadama olukord praegu siiski pisut parem kui Eesti Raudtee seis. Samas on mitmed sadamaoperaatorid koondanud suurema osa töötajaskonnast.
„Me ei osanud ette näha, et Venemaa laseb oma arengustrateegia planeeritust kiiremini käiku ning hakkab meie sadamatele eelistama oma sadamaid,“ ütles Kiisler. „Ehk oleksime pidanud juba varem ja jõulisemalt tegelema riskide maandamisega, aga see on tagantjärele tarkus. Nüüdne sündmuste käik on sundinud meid transiidivaldkonna arendamise tempot tõstma.“
Artikkel jätkub pärast reklaami
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium kutsus kuu aega tagasi kokku ekspertidest koosneva transiidikomisjoni, mis peab ütlema, millised on üldse Eesti edasised võimalused transiidikaardil, rääkis Kiisler.
Kiisler lubas, et riik investeerib transiidi infrastruktuuri ka edaspidi, kuid kahjumlikku tegevust ta doteerimisega kinnistada ei kavatse. „Lausdoteerimine ei aita kedagi,“ sõnas ta. Hetkel transiidiettevõtteid ei doteerita.
Ministeerium on sõlminud koostöölepingu Hiina suuruselt neljanda sadamaga, ja hiinlased on endiselt koostööst huvitatud, on see üks Eesti riigi prioriteetidest.
Seotud lood
Läti ja Vene piirile on tekkinud kuni 1000 veoautost koosnevad järjekorrad,
mis annab alust oletada, et siit kadunud transiit läks meie lõunanaabrite
juurde.
Eesti Raudtee turundusteenistuse
müügiüksuse arendusjuht Toomas Uiboupin ütles, et firma püüab konteinervedudes
Muuga sadamale järele jõuda, konteinerrongid käivad Moskvasse ja Kasahstani.
Päästeameti peadirektor Kalev Timberg
rääkis sadama arengukonverentsil, et Muuga sadam on ohtlik, kuna seal
käideldakse naftat ja väetisi.
Kui Kreml keeraks majandussanktsioonide
kehtestamisel naftatransiidi kinni, kägistaks ta iseennast.
Eesti tee iseseisvuse taastamiseni oli tihedalt seotud keskkonnaalaste protestidega, millest algas ka keskkonna-alane koostöö Põhjamaade naabritega.