• OMX Baltic0,07%308,36
  • OMX Riga0,00%900,07
  • OMX Tallinn0,19%2 102,56
  • OMX Vilnius0,15%1 452,65
  • S&P 500−1,44%7 365,46
  • DOW 30−0,09%51 666,84
  • Nasdaq −2,21%25 587,04
  • FTSE 100−0,09%10 428,85
  • Nikkei 225−3,55%69 788,38
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%84,81
  • OMX Baltic0,07%308,36
  • OMX Riga0,00%900,07
  • OMX Tallinn0,19%2 102,56
  • OMX Vilnius0,15%1 452,65
  • S&P 500−1,44%7 365,46
  • DOW 30−0,09%51 666,84
  • Nasdaq −2,21%25 587,04
  • FTSE 100−0,09%10 428,85
  • Nikkei 225−3,55%69 788,38
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%84,81
Sisemajanduse koguprodukt (SKP) kasvas 2006. aasta III kvartalis eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 11,3%, teatas Statistikaamet.
SKP oli jooksevhindades 52 miljardit krooni ja 2000. aasta püsivhindades 40,1 miljardit krooni. Majanduskasv toetus peamiselt suurele sisemajanduse nõudlusele.
Tegevusaladest mõjutasid SKP kasvu nii oma mahu kui ka kasvu kiirusega kõige enam töötlev tööstus, hulgi- ja jaekaubandus, veondus, laondus ja side ning finantsvahendus. Nende tegevusalade lisandväärtus hõlmas lisandväärtuste kogusummast ligikaudu 70%. Püsivhindades oli kõige kiirem kasv finantsvahenduses, mille lisandväärtus kasvas eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 20,3%. Samuti kasvas kiiresti põllumajanduse, jahinduse ja metsamajanduse, restoranide ja hotellide ning ehituse tegevusala. Lisandväärtus vähenes ainult kalanduse tegevusalal.
Kaupu ja mittefinantsteenuseid tootvate ettevõtete sektor hõlmab kogulisandväärtusest juba ligikaudu 75%, selle sektori lisandväärtus kasvas püsivhindades 12,3%. Samas on alates eelmise aasta III kvartalist ettevõtete sektori kasv pidevalt vähenenud.
Sisemajanduse nõudluse kasv (16,1%) oli kaheksa viimase aasta suurim, seda mõjutas peamiselt kiire eratarbimiskulutuste ja investeeringute kasv (vastavalt 16,5% ja 27,3%). Eratarbimiskulutused on kasvanud üha kiiremas tempos juba eelmise aasta II kvartalist alates. Investeeringute kiire kasvu taga on peamiselt finantssektori investeeringud. Eelmise aasta III kvartalis ületas kapitalimüük selles sektoris oluliselt investeeringud, mis tekitas madala arvestusbaasi 2006. aasta III kvartali investeeringute arvestamiseks. Koos sisemajanduse nõudluse kiire kasvuga suurenes ka selle osatähtsus SKP-s eelmise aasta III kvartali 103,2%-st selle aasta III kvartalis 107%-ni. Eelmiste kvartalitega võrreldes vähenes märgatavalt valitsemissektori lõpptarbimiskulutuste kasv, sest möödunud sügisel toimunud kohalike omavalitsuste valimistega seotud kulud tõstsid selle komponendi arvestusbaasi kõrgele.
Võrreldes eelmise aasta III kvartaliga on oluliselt vähenenud kaupade eksport ja import (kasv vastavalt 5,4% ja 12,9%). Lisaks kaupade ekspordi mahu olulisele vähenemisele on kiiremini kasvanud põllumajandustoodete, toiduainete ja jookide, koksi, puhastatud nafta ja põlevkivitoodete, mootorsõidukite, haagiste ja poolhaagiste ning kemikaalide ja keemiatoodete ekspordihinnaindeksid, mis on aluseks püsivhinna arvestustele. Nimetatud tooted hõlmavad ligikaudu 40% kaupade ekspordist. Samuti on koos kaupade impordi mahu vähenemisega kasvanud kiiresti põllumajanduse, toiduainete ja jookide, koksi, puhastatud nafta ja põlevkivitoodete ning metalltoodete impordihinnaindeksid. Kaupade ja teenuste import kasvas ekspordist kiiremini (vastavalt 11,7% ja 7%), kusjuures netoekspordi suhe SKP-sse vähenes eelmise aasta III kvartaliga võrreldes oluliselt.
Püsivhindades arvutatud sesoonselt korrigeeritud SKP suurenes 2006. aasta III kvartalis eelmise kvartaliga võrreldes 2,8%.

Seotud lood

Uudised
  • 10.01.07, 14:13
EKI: Eesti majandus kasvab alanud aastal 9-10%
Eesti Konjunktuuriinstituudi värsketest andmetest selgub, et Eesti majandust ootab ees veel vähemalt 1 soodne aasta. Majanduskasvuks prognoositakse 9-10% ja reaalpalga tõusuks 9%.
  • ST
Sisuturundus
  • 12.06.26, 11:54
Martins Sulte: investeeringute pikk nimekiri ei tähenda veel mitmekesist portfelli
Eesti inimesed investeerivad järjest teadlikumalt, kuid küpsema investeerimiskultuuri järgmine samm ei ole lihtsalt uute positsioonide lisamine. Mintose tegevjuhi Martins Sulte sõnul peaks investor üha selgemalt küsima, millist tööd iga vara portfellis teeb. Kui kogu portfell sõltub peamiselt varade hinnatõusust, on kõik munad sisuliselt ühes korvis – isegi siis, kui investeeringuid näib esmapilgul olevat mitu.

Liitu kirjaga

Telli uudiskiri

Hetkel kuum

Kontaktid

Liitu uudiskirjaga 1

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1

Rikaste TOP 500

1
Kristo Käärmann
1 699 200 000
2
Markus Villig
1 248 400 000
3
Taavet Hinrikus
1 138 400 000
4
Raul Kirjanen
637 100 000
5
Margus Linnamäe
590 600 000

Liitu uudiskirjaga 2

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2

Podcastid

Kaubanduse Aastakongress 2024

Kaubanduse Aastakongress 2024

Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.

  • Toimumiskoht:
    T1 Tallinn Venue
  • PRO

Eesti ettevõtete tervis

77.7%
12.7%
9.6%
Krediidihinnang

Ettevõtete tervis

(Hea, rahuldava ja halva krediidihinnanguga ettevõtete arv)
Toetajad
  • A.Tammel
  • Alltech
  • Baltic Agro

Kontaktid

Tagasi Äripäeva esilehele